Eesti meistriliigas on tänavu peetud üheksa kohtumist, kus kahe meeskonna peale fikseeritud keskeltläbi 51 viga ning teenitud 55 vabaviset. Rekordilised näitajad on koguni 60 viga ja 65 vabaviset. Tõeliselt ebasümpaatsed numbrid, mis lõhuvad mängu ilu.

Eesti Korvpalliliidu (EKL) koolitusjuhi Aare Halliko sõnul on kohtunikud tõesti teatud aspektides vilet karmistanud ja seda põhjusel, et sarnase suuna on kätte juhatanud Rahvusvaheline Korvpalliliit (FIBA) ja Euroliigat kureeriv ULEB. Kõiki klubisid alates miniklassidest kuni meistrisarjani välja on suunamuutustest teavitatud ning meistrisarja klubide treenereid ka koolitusele kutsutud. "Paraku on treenerite huvi asju ühiselt läbi arutada jäänud viisakalt öeldes lahjaks ja siin ei tahaks ma küll süüd enda peale võtta," sõnas Halliko Delfile. "Kõigil, kel on olnud soov saada täpsemaid selgitusi ja juhiseid, on seda ka saanud. Ainult kohtunike tahtmisest ei piisa," lisas Halliko.

Kõikidele klubidele, kes mängivad EKLi egiidi all korraldavates sarjades saadeti hooaja eel kohtunike koolitusjuhi poolt järgnev kiri: (avaldame muutmata kujul)

Sooviksin teid teavitada mõningatest olulisematest punktidest, millele pandi rõhku käesoleval hooajal kohtunike seminaridel ning kohtunikele anti korraldus nendest juhistest kindlasti kinni pidada.

1. Mitte reeglitepärane käitumine treenerite ja mängijate poolt. „Laat“ on muutunud juba aastaid kestvaks probleemiks meie korvpalliväljakutel ning seda alates noorte klassidest kuni KML-ni välja. See peaks olema esmalt treenerite ülesanne, et teha mängijatele selgeks, mida ja mismoodi on mängijatel õigus küsida mängu ajal selgituseks kohtunikult. Sellest probleemist oli ka juttu kevadel toimunud treenerite seminaril Kuremaal. Jätkuvalt on kohtunike esmane ülesanne lahendada probleem rahulikult (hoiatus), kuid selle olukorra kordumisel tuleb karistada. Kindlasti ei ole kohtunik eksimatu ning neid vigu tuleb ette igas mängus, kuid see ei anna mängijale-treenerile õigust kohtuniku sõimata või muudmoodi alavääristada.

2. Teine punkt, millel pikemalt peatusime on lubamatu kätega mäng „hand – check“. Esimene asi – kaks kätt palliga mängija vastas – peaks järgnema automaatselt viga! Palliga mängija liikumine korvile ning kaitsemängija käega ründemängija katsumine/kontrollimine – viga. Jätkuvalt on keskmängijate tegevuses lubatud katta selg ees korvile tulevat mängijat ühe, küünarnukist kõverdatud, oma silindris oleva käega. Seda on lubatud aga ainult juhul, kui mängija tuleb otse kaitsemängija suunas. Kui ründemängija muudab suunda ning hakkab küljelt mööda liikuma, tuleb käsi ära võtta. Samuti ei ole jätkuvalt lubatud keharaskusega ja käe abil toetuda ründemängijale ja teda vastu lükata/tõugata.

3. Ebasportlikud vead – kohtunikud peavad hakkama rohkem fikseerima nn mitte korvpalli tegevust, kus eesmärk on mitte mängida palliga mängija puhul palli vaid lihtsalt talle jõhker viga teha. Jätkuvalt olukord, kus mängija üritab mängida palli suunas on tavaline viga, kuid kui kaitsja põhjustab jõhkra vea isegi palli mängimise võimaluse juures on tegemist ebasportliku veaga. Viimase kaitsemängija reegel on jätkuvalt sama: kui ründemängija liigub üksi kiirrünnakus korvile ning viimane kaitsemängija põhjustab vea küljelt või tagant, siis see on automaatselt ebasportlik viga (isegi kui tegemist on väikese kontaktiga). Kui ründemängija, kes liigub kiirrünnakus korvile takistatakse kaitsemängija poolt (tegemist ei ole viimase kaitsemängijaga) nn „taktikalise veaga“, kuid ilma püüdluseta palli mängida on see ebasportlik viga. Siin on mõeldud olukorda, kui keskväljal tehakse ilmselge viga (haaratakse mängijast) selleks, et peatada kiirrünnak ja ilma igasuguse ürituseta mängida palli. Mängu lõpus viimane kaks minutit on lubatud taktikalised vead palliga mängijale, et peatada kell ning panna vastane vabaviske joonele. See viga ei tohi olla aga agressiivne/jõhker (lükkamine-löömine), vastasel juhul tuleb see vilistada ebasportlikuks.