Tugeva hooaja teinud 22-aastane grusiin ihkab näidata kõike, mida oskab ja suudab, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui Eesti meistrivõistluste põhihooaja eest jagataks MVP ehk kõige väärtuslikuma mängija auhinda, tuleks see anda Tsintsadzele.

Tõsi, meeskond, mida Üllar Kerde peatreeneriks tulekul sügisest saadik on loodud, toetub viiele-kuuele korvpallurile. Kuid kahtlemata tuleb Tsintsadzel Rockis täita kõige vastutusrikkamat rolli: hoida rünnakuid ohjes, juhtida kaaslaste liikumisi ja neid nõeltäpsete söötudega varustada. Tsintsadze oli FIBA EuroCupil tulemuslike söötude arvestuses teine ja juhib samas konkurentsis Eesti liigas. Rocki edukaim söötja oli ta ka Balti liigas.

“Meie mäng ei sõltu ühest mehest, vaid kõigist väljakul olijatest,” ütles Tsintsadze. “Kui kellelgi on olnud kehv päev või kui kedagi tihedalt kaitstakse, võtavad teised vastutuse enda õlule. See teebki meid tugevaks.”

FIBA-sarja veerandfinaali otsustavas kohtumises Permi Ural Greatiga ei leidnud Tsintsadze esimesel poolajal rütmi ja siis hiilgas Tanel Tein. Teisel poolajal ahistasid Venemaa klubi kaitsjad Teini nagu hagijad ja esile tõusis grusiin, kes tegi ühe oma tänavustest parimatest partiidest.

“Ma ei ole sel hooajal ühtki mängu vahele jätnud, aga ma ei tunne, et ei jaksa enam täisjõuga töötada,” kruvis Tsintsadze kullaheitluse eel pinget. “Olen nii kehaliselt kui ka psühholoogiliselt valmis võitlema. Ei saa öelda, et olen juba läbi põlenud. Kui vajan puhkust, suudab Silver Leppik mind edukalt asendada, ta on sel hooajal hoogsalt edasi läinud.”

Vaid treener käratab

Poolfinaalseerias Fausto-Tartu Kaleviga kõikus Rocki mäng ühest äärmusest teise. Lubamatult palju kogunes pallikaotusi. Tsintsadze sõnul tulid nad FIBA EuroCupi finaalturniirilt pettunult koju ja värske emotsionaalse laengu leidmine on nõudnud aega.

“Ei usu, et eelmise aasta finaalis alla jäänud kalevlaste võidunälg on suurem,” lausus Tsintsadze. “Meie mullusel võidul pole enam tähtsust. Meil on palju uusi mehi, kõik tahavad võita. Meievahelised kohtumised on alati pingelised, ükskõik kui heas või halvas vormis oleme. Häälestumine on maksimaalne. Erilise vaimustusega mängime kodupubliku ees.”

Oma nurjunud etteaste üle eurosarja finaalheitlustes Küprosel peab grusiin siiani kibedat sisemonoloogi. Poolfinaalmängus Riia Baronsiga õnnestus tal esimesel poolajal peaaegu kõik. Kui Läti meeskond leidis teisel poolajal õige rütmi ja ajas tartlased segadusse, eksis Tsintsadze ebatavaliselt palju.

“50 protsenti lüüasaamisest oli minu süü, ülejäänud 50 protsenti minu meeskonnakaaslaste ja vastaste süü,” andis Tsintsadze endale karmi hinnangu. “Teisel poolajal meie meeskondlik mäng enam ei õnnestunud, aga minu ülesanne oli rünnak käima vedada. Mängujuht on väljakul treeneri parem käsi, ma ei tulnud oma kohustustega toime. Viskasin paarilt-kolmelt meetrilt mööda, kust tavaliselt taban.”

Kui Tsintsadze temperamentsus väljub vahel kontrolli alt ja ta lõpetab kärsitult rünnakuid, tõmbuvad Rocki peatreeneri Üllar Kerde näolihased korraks kangeks, aga enamasti võtab juhendaja mägedepoja sooloetteasteid kui tema loomusele vajalikku eneseväljendust.

“Treener selgitas Tartusse tulles kohe oma vaateid ja kui asjad ei õnnestunud, rääkis minuga nõudlikult,” ütles Tsintsadze. “Heas meeskonnas peabki olema nõudlik. Ma ei solvu, kui kaaslasedki soovitusi jagavad, aga solvun siis, kui keegi mu peale käratab. Keegi pole eksimatu, võib-olla ainult Michael Jordan mängis täiuslikult. Ma ise ei ei ole karjunud kellegi peale, kui ta ei tegutsenud nii, nagu kokku leppisime. Kui on vaja käratada, siis see õigus on ainult treeneril.”

Ootab Rocki pakkumist

Väljapaistvad ja tulemuslikud etteasted FIBA EuroCupil suurendasid Tsintsadze turuhinda. Nii Kerde kui ka mänedzˇer Meelis Pastak on oletanud, et Rockile käib grusiini palkamine juba üle jõu. Tõenäoliselt võib Tsintsadze küsida kuutasuks kuni 20 000 eurot ehk üle 300 000 krooni, võib-olla rohkemgi.

“Ma ei hinda pakkumisi üksnes palga suuruse järgi,” tõdes Tsintsadze. “Mu eesmärk on jätkata mängimist heas meeskonnas, mille treener mind usaldab ja kus ma saan palju mängida. Ma ei taha minna vahetusmeheks, kes võib küll saada kõrget palka, aga mänguaja saamine pole sugugi kindel. Ma ei taha ka minna kehva meeskonda, kus saaksin küll mänguaega, aga omavahelist klappi pole.”

Tsintsadze ütles, et on saanud paar pakkumist, kuid enne otsuse langetamist tahaks ta kuulda, mis saab järgmisel hooajal Rockist.

“Rocki juhid peavad otsustama, mida nad tahavad,” ütles Tsintsadze. “Hea, kui saaks tuumiku säilitada ja koos meeskonda edasi arendada. Mulle on öeldud: “Sa võid jääda.” Ametlikku pakkumist pole ma saanud.”

Samas tunnistas Tsintsadze, et tahaks end kõrgemal tasemel proovile panna. Teda tõmbavad Hispaania, Itaalia, Venemaa liiga. Saksamaale, Belgiasse või Hollandisse ta ei kipu.

“Kui saaksin Baltikumist hea pakkumise, oleks siinkandis parem jätkata,” lausus Tsintsadze. “Siin on tugev Balti liiga, osaletakse eurosarjas ja ka kohalikus liigas saab häid mänge. Kokku saaksin palju mänguminuteid. Mulle on praegu tähtis kogemusi saada.”

FIBA EuroCupi veerandfinaali otsustava, kolmanda kohtumise ajal lehvitasid Tartu fännid suurt gruusiakeelset loosungit: “Giorgi, jää meiega!”

“Praegu lähen treeningule rõõmuga,” tõdes Tsintsadze. “Meil on sõbralik kollektiiv ja väga hea õhkkond, mis on aidanud luua ühtset meeskonda.”

Emajõelinn on talle väga armsaks saanud. Üks “süüdlane” on olnud kindlasti ka Rocki tantsutüdrukust sõbratar Kerstin Koort.

“Ma ei saa öelda, et siin on mu kodu, aga tunnen end siin tõesti nii hästi, et esimest korda võõrsil oldud ajal ei käinud ma hooaja käigus kodumaal,” lausus Tsintsadze. “Nii kui hooaeg läbi, sõidan küll kohe sinna, igatsen sõprade järele.”

Sõbrad võtavad ta siis vastu tervitusega — Buu! See, öökulli huilgamisest tuletatud hüüdnimi pandi Giorgile lapsepõlves. Poisina ihkas ta mõistagi nagu enamik eakaaslasi saada jalgpalluriks. Hoovivutis peeti kirglikke lahinguid.

Kuid vanematele meeldis korvpall, isa viis ta Tbilisi Vita mängudele, publikulummus haarast jõnglase kaasa. Gio tegi kiireid edusamme: pääses koos spordikooli võistkonnaga Gruusia meistrivõistlustele, jäi silma meistermeeskonna Batumi treeneritele ja kutsuti keset hooaega sinna. Juba 17-aastasena värvati andekas grusiin Moskva CSKA-sse, edasi maandus ta Moskva Dinamo ja Permi Ural Greati pingil. Kõikjal saatis teda ema Ia.

“Ema on mu parim sõber ja kõige suurem abiline,” ütles Tsintsadze. “Kui Venemaale läksin, lahkus ta töölt ja tuli kaasa, et olla mulle võõras kohas toeks. Kõige eest, mida olen korvpallis saavutanud, pean teda tänama. Olen rõõmus, et ta on mind just niimoodi kasvatanud.”

Homsele finaalseeria esimesele mängule läheb Tsintsadze erilise laenguga — esmakordselt mängib ta kullaheitlust ema silme all. Mängib erilise võidujanuga.