Kristo Saage: see on üles haibitud, et me peaksime teistest tugevamad olema
Mis eilses 80:85 kaotuses Ventspilsile täpsemalt juhtus? Võitja saatus otsustati ikkagi alles lõpus.
Üks hetk meil kolmandal veerandajal oli, kus saime üheksa punktiga ette ning oleksime võinud sealt edasi minna, aga ebaõnnestusime. Nemad jällegi õnnestusid ja siis oligi seis uuesti viigis. Sealt läksime mõlemad juba punkti kaupa edasi ning lõpuks jäigi viiepunktiline vahe.
Kuidas meeskonna meeleolu pärast Läti turneed oli?
Kes see ikka kaotuste üle rõõmustab. Isiklikult jäi küll paha maik suhu. Ühtegi võitu ju ei saanud. Arvasin tegelikult, et Ventspils on tugevam, kuid oli hoopis küllaltki võidetav punt. Kuid esimese mängu oleksime pidanud kindlalt ära võtma. Paraku alati ei lähe kõik nii, nagu tahad.
Sina oled selles meeskonnas uus mees. Millest see tuleb, et Tartu võõrsil selliseid müstilisi kaotusi saab nagu kolmapäeval Liepajas?
Kõik võistkonnad saavad. See on üles haibitud, et me peaksime teistest tugevamad olema. Minu arust on Balti liiga küllaltki ühtlane – kõik võivad võita kõiki. Ei ole sellist üleolekut, et lähed ja pead kõiki võitma. Ükskõik kas siis kodus või väljas. Need asjad ei käi nii!
Mida mängijad ise riietusruumis räägivad, millest need kaotused tulid?
See las jääda rohkem siseasjaks. Neid kõnelusi väljaspoole ei kommenteerita. Aga noh... Üksteise mõistmisest jääb võib-olla mingitel hetkedel vajaka. Rünnakul pole probleemi – viskame alati oma 90 või 85 punkti ära. Tihtipeale kipub selle kiire mängu juures nii olema, et vastased viskavad hoopis meid üle. Kaitses oleks vaja 15-20 punkti tagasi näpistada. Vastased kipuvad viskama üle 90 punkti, mõnikord isegi 100. Need asjad, mis me trennis räägime, ei tule sajaprotsendiliselt nii välja, nagu tahaksime. Puudujääke on veel kõvasti.
Kuidas sellest olukorrast nüüd välja tulla? Kuidas seda üldse nimetada? Kriisiks?
Minu jaoks on see täiesti uus olukord. Eks ta ikka sööb natuke võistkonda. Pinge ja surve on peal meedia ja inimeste poolt ka, seda on tunda. Nagu peaksime kõiki võitma. Kaotada ei taha muidugi keegi, see on paha tunne. Praegu on tõepoolest raske seis – saime Balti liigas kolm väga valusat kaotust. Olen seisukohal, et ilusaid kaotuseid pole olemas – tabelisse jääb ikka null ning seis võib siis minna väga kehvaks. Nevežise (uue nimega Kedainai/Triobet) mängu (9. novembril) peame kindlasti ära võtma, eks siis paistab. Arenguruumi on. Samas midagi hullu ega katastroofilist ju ka ei ole. On võimalik tagasi tabeli tippu tõusta küll.
Kas kõik mehed võtavad teil Balti liigat muidu ikka täie tõsidusega?
Muidugi! Me ei vali vastast ega mängu. Kõiki mänge tuleb võtta sada protsenti. Läheme alati võitma!
