Korvpallitreener Jaanus Levkoi: korvpalluri arengus on algõpetus tähtsaim
Mida loodate järgmisest aastast?
Usun, et võistkond areneb edasi. Loodan, et konkurents võistkonda suureneb. Et mängijad klubides areneks ning saaksid rohkem mänguaega ja kogemusi.
Mis on selle positiivse tulemuse ja naiste koondise arengu taga tegelikult?
Arvan, et kokku on saanud head positiivsed, motiveeritud, auahned mängijad. Neid on õpetatud hästi, neil on piisav rahvusvaheline kogemus. Nad on noored.
Kes on see aasta teinud suurima arenguhüppe?
Mängijad on kõik arenenud. Enesekindlust on palju rohkem. Füüsiliselt on tugevamad ja mängukogemusi rohkem.
Võib-olla üks näide Viive-Kai Rebane – tohutult töökas, aktiivne, kaitses asendamatu. Aga missugune täht võiks temast veel tulla, kui ta omandaks hea keskpositsiooni viske.
Eesmärk peab olema, siis tuleb arenguhüpe.
Mida arvate mängijast Merike Anderson?
Merike Anderson on mängijana tõeline professionaal. Ta on väga motiveeritud. Eesmärgikindel, ükski pisiasi ei ole talle tähtsusetu. Oskab nõuda endalt ja teistelt. Sunnib pingutama kõiki, et saada sportlikult parim tulemus.
Kas võib öelda, et Eesti naised on psühholoogiliselt tugevamad ja valmis endast rasketes oludes rohkem andma, kui mehed?
Raske küsimus ka psühholoogile. Enda senistele kogemustele tuginedes ei ütleks, et naised oleksid tugevamad, pigem vastupidi. Ebaõnnestumisi elatakse palju raskemini võrreldes meestega üle.
Kui on hea võistkonna vaim, siis võibolla tõesti naiskond tervikuna ei murdu nii kergesti. Sisemine hoolivus ja vastutustunne on tugevamad.
Mida arvate Eesti noorte korvpalli seisust ja kas nendega treenitakse õieti?
Eesti noorte korvpalli seis tervikuna ei ole halb, aga võiks veel parem olla. Kahjuks on poiste osa märgatavalt suurem kui tüdrukutel.
Kas treenitakse õigesti? Sellele üheselt vastata on raske. Treener tahab alati saada õpilaselt maksimaalset tulemust. Kuidas ta seda teeb, on juba iga treeneri oma tarkus ja oskus. Erinevad meetodid võivad tuua väga häid tulemusi. Palju loeb see, kuidas on valitud mängija tüübid.
Kuid ühte võin kindlalt öelda. Kõige tähtsam on algõpetuse õpetamine. Kui siin ei õpetata õigesti põrgatama, söötma, püüdma ja viskama, siis ümber õpetada on tohutult raske ja kui vale harjumus on kinnistunud, siis on raske edasi minna juba uutele, veel raskematele tehnilistele elementidele. Rõhutan veel – algõpetus on tähtsaim.
Palun Teie arvamust selle kohta, miks mõningad Eesti korvpallurid on jõudnud maailma tippu? Mida nad on teinud teistest paremini (või teistmoodi) või mis neis on olnud sellist, mida teistes ei ole?
Hea küsimus ja arvamus on mul ka. Esiteks, neil on olnud hea treener. Hea keskkond ja head vanemad. Nüüd lisaks siia jumala poolt antud andekuse. Ja lõpuks väga sihikindla tahtmise.
Mida nad on teinud teistmoodi, ei tea. Aga ühe loo enda noorusest võiks rääkida.
Käisime Jaak Salumetsaga ühes koolis. Ta äratas mind ja ühte teist sõpra hommikul kell 6 viisakalt üles. Läksime TSIKI väiksesse võimlasse. Ta sidus endale 2 kilo rauda ümber kere ja siis me pidime kella 8-ni temaga seal mürama. Tulemuseks oli see, et Jaak tuli Euroopa meistriks ja mängis kaua aega Kalevis. Midagi ta vist teistmoodi tegi.
Mida on vaja korvpalluril selleks, et jõuda tõelisse tippu?
Natuke annet ja palju tööd. Rohkem annet ja palju, palju tööd. Olla andekas ja teha eesmärgi saavutamiseks hästi, hästi palju tööd.
Sporditippudest on kirjutatud palju raamatuid ja minu jaoks on nad hästi põnevad ja õpetlikud.
Mida on võimalik muuta noortesüsteemides. Kaasa arvatud võistlussüsteemides, et ei lakkaks noorte ja andekate (tütar)laste pealetulek ja pidev areng?
Süsteemidel ei ole viga midagi. Nendele peab andma aega ja siis otsustama, kas see toimis või mitte. Ühte probleemi arutaks, sellele on vastaseid ja on ka toetajaid. Nimelt, et vähendaks vanuseklasse. See tähendab, et jääks ainult A, B ja C-vanuseklass. Muidugi jääks minid ja mikrod jne.
Arvan, et võistkondade tase ja kvaliteet tõuseks märgtavalt. Mängud muutuksid huvitavamaks. Ja kolmandaks, treenerid saaksid pühenduda võistkonnale palju rohkem aega.
Teine probleem, et ikka mängijaid tuleks, oleks vajalik hea treenerite kaader. Treenerid peavad olema targad, kannatlikud ja auahned. Nad peavad noortele tegema korvpalli huvitavaks. Õpetama neid õigesti, püstitama neile järk-järgult uusi ja huvitavaid eesmärke.
Olema neile eeskujuks jne.
Minul on treeneritega vedanud. Märt Kermon, Heino Krevald, Märt Sepik. Nad on ja olid head õpetajad. Tõelised fanaatikud. Treener peab olema natuke hull.
Mida oleks võimalik teha ala eestvedajatel ( korvpalliliidul nt.), et korvpalli taas ja veel rohkem populariseerida.
Korvpalliliit on teinud üsnagi palju. On moodustatud treenerite toimkonnad. Koondiste treenerid vastutavad ühiselt kõikide koondiste käekäikude eest. Maksimaalselt püütakse panna välja koondisi Euroopa meistrivõistlustele. Rahvuskoondisi kutsutakse turniiridele ja kontrollkohtumistele.
On leitud rahvusvahelisi turniire noortele. Head kontaktid on Baltikumis ja Skandinaavias.
Järjest rohkem tahavad mängijad minna välismaale õppima ja mängima. Usun, et see on juba tasapisi edu toonud ja õiged võidud on tulemas.
Tänan lugejaid heade ja huvitavate küsimuste eest, loodan, et toetate meid ka edaspidi.
Omalt poolt püüame teid rõõmustada hea ja võiduka mänguga.
