EKL presidendikandidaadi Jüri Ratase ja tema meeskonna programm:

SISSEJUHATUS

Eestis on mängitud korvpalli armastuse ja kirega. Korvpall on olnud sageli meie au ja uhkuse küsimus, teatud hetkedel isegi südametunnistus, ja iseseisvusliikumine. Korvpalliarmastus on meie rahvast paelunud ja koondanud. See mäng on olnud meie iseolemise ja –otsustamise üheks nurgakiviks läbi aastakümnete koos oma parimate eeskujudega.

Korvpall on ka täna väga laialdast kandepinda omav spordiala. Korvi mängivad üle kogu Eestimaa tüdrukud ja poisid, naised ja mehed. Mängu viljelevad ka liikumispuudega inimesed. Korvpalli peetakse jätkuvalt meie rahvusspordialaks. Kuid ka siin, korvpallis, tuleb palju teha astumaks järgmisi samme…

Selle programmi nimeks on: Korvpall – kõige armastatum, haaravam, laiapõhjalisem ja edukam võistkonnaala Eestis. Meie mäng! Oma eesmärkide poole liikumisel tuleb meil tagada poolehoidjate kasvav huvi ja harrastajate jätkuv kirg mängu vastu. Korvpalli kandepind peab veelgi laienema ja tugevnema. Kahjuks peame tõdema, et nii mõneski Eestimaa vallas või linnas, kus veel kümme – kakskümmend aastat tagasi oli korvpall spordielu lipulaevaks, ei ole täna enam treenereid ega mängijaid. Siit tuleneb ka uue juhatuse otsene soov ja roll – olukorda parandada. Meie edukuse mõõdupuuks ei ole ainult tänaste rahvusnaiskondade ja –meeskondade tulemused. Jätkusuutliku korvpallimaastiku olulisteks teguriteks on ka osalejate arvu suurendamine mikro-, makro- ja minikorvpallis, treenerite süsteemne koolitamine, regionaalse osatähtsuse kasvatamine ning aktiivne, koostööd otsiv suhtlus korvpalliringkondades ja meedias.

Majanduse taastumise olukorras peame seisma selle eest, et suurem toetus jõuaks noorteklubideni läbi suurema spordimeisterlikkuse toetuse ja väiksemate osavõtumaksude.

NOORTELIIGAD
• Noorteliigade korraldusliku taseme tõstmine:
o uue korraldusmeeskonna komplekteerimine;
o turniiri korraldamise planeerimisse rohkem kaasata klubisid, et parandada juhendite ja ajagraafikute planeerimist ning teatavaks tegemist;
o võistluste ajakavad kinnitada hooaja lõppedes võimalikult kiiresti;
o korrigeerida juhendeid, et minimeerida võistluste kattuvused;
o noorteliigade finaalmängud võimalusena korraldada G4S Korvpalli Meistriliiga mängude eel;
o turniiridel käivitada paralleelselt ka individuaalsete oskuste võistlused;
o parandada infovahetust alaliidu ja klubide vahel;
o alustada finaaletappide mängudest otseülekannete tegemist internetis;
o suurendada noortevõistluste nähtavust EKL kommunikatsioonikanalites ja EKL meediapartnerite hulgas;
o kaasata uusi meediapartnereid;
o koostöös erasektoriga andekamatele noortele võimaluse leidmine õpingute jätkamiseks ja korvpallihariduse omandamiseks välismaal.
• Noorteliigade osavõtumaksude vähendamine:
o Taastada 2006-2009 olukord, kui oli noorteliigades mängimine osavõtu tasuta ning mis tuli tänu majanduskriisile ajutiselt peatada, liikuda eesmärgi poole sammhaaval alustades noorematest vanuseklassidest;
o spordimeisterlikkuse raha kahekordistamine 4 aasta jooksul;
o noorteliigadele sponsorite leidmine;
o turniirisüsteemide hindamine koos klubidega optimaalse formaadi leidmiseks;
o amatöörliigade mängijate litsentsimaksu tulude suunamine noorteliigade toetamisse.
• Suurendada eesti keelt emakeelena mitte kõnelevate inimeste osakaalu korvpallis:
o toetused uute gruppide avamisele kõikides vanusegruppides, taotleda finantseerimist läbi integratsiooniprojektide;
o erikoolitused alustavatele klubidele ja treeneritele;
o soodustused uute gruppide liitumiseks EMV süsteemiga.
• Venekeelse meedia kaasamine:
o venekeelsed pressiteated;
o venekeelsed uudislood;
o ürituste reklaamid venekeelsetes meediakanalites;
o vastava reklaamimahu suurendamine.
• Koostöös Eesti Koolispordi Liiduga:
o koolitama kehalise kasvatuse õpetajaid ning andma välja neile korvpallialase õpiku;
o töötame välja parima korvpalli toetava koolispordi võistlussüsteemi ning esitama selle koolispordi juhatusele (Nt. "Osavaima Korvpalluri" festival, klasside ja koolidevahelised korvpallivõistlused);
o leidma võimalusi, et meistriliigas mängivad korvpallurid viivad läbi kehalise kasvatuse tunde korvpalli alal.

RAHVUSKOONDISED
Meeste rahvuskoondise puhul on üheks suureks eesmärgiks jõudmine Euroopa Meistrivõistluste (EM) finaalturniirile. Sinna jõudmiseks tuleb tagada:
o mängijatele tingimused ja motivatsioon koondises osalemiseks;
o parim meditsiiniline tugi;
o parimad ettevalmistustingimused;
o uute sponsorlepingute sõlmimine rahvuskoondise toetuseks.
• Rahvusnaiskond:
o parimate mängijate kaasamine koondisesse;
o ettevalmistustingimuste parendamine ning kontrollmängude arvu suurendamine.
• Noortekoondised:
o noortekoondise kandidaate testitakse regulaarselt, mis võimaldab viia mängijate ettevalmistuse teaduslikule tasandile;
o tehakse koostööd meditsiiniasutustega, et tagada võimalikult paljude kandidaatide meditsiinile ülevaatus;
o oluliseks väljundiks on noortekoondiste järjepidev osalemine võimalikult paljudel rahvusvahelistel turniiridel;
o oluline on, et rahvuskoondise (naiste ja meeste) peatreener koostab koostöös treenerite toimkonnaga programmi noortekoondiste jaoks, mis sisaldab nii taktikat rünnakul ja kaitsel ning milliseid oskusi peab erinevasse vanuseklassi kuuluv korvpallur omama.

G4S KORVPALLI MEISTRILIIGA (G4S KML)
• Igakülgne klubide toetamine EKLi poolt, et tagada nende püsimajäämine KML kaardile.
• Laiapõhjalise koostöö pakkumine uutele liitujatele.
• Veelgi suurem toetus klubidele, kellel on täidetud kõik klubipüramiidi nõuded, kes panustavad noortevõistkondadesse.
• G4S KML peab osana ühtsest süsteemist toetama noortekorvpalli arengut:
o korvpalli populaarsuse mootor, kus tekib publikul personaalne side mänguga;
o inimestel vahetu kontakt kohaliku tippkorvpalliga suuremates regioonikeskustes;
o liiga populaarsus muuta rahaliseks väärtuseks, millest toetada noortesüsteemi;
o parim keskkond noorkorvpalluri arenguks.
• Täiendatud turundusstrateegia sisseviimine ning juurutamine:
o Meistriliiga uue kuvandi loomine;
o täiustatud kommunikatsioonikava;
o parema kommunikatsiooni tagamine ja suurema ühisosa väljatoomine EKLi ja G4S KMLi klubide tegevuse vahel.

AMATÖÖRLIIGAD
• I ja II liiga arendamine, koostöö teiste liigadega:
o II liiga on hüppelauaks klubidele, kes soovivad pürgida I liigasse;
o I liiga on hüppelauaks klubidele, kes soovivad pürgida meistriliigasse;
o suurendada amatöörliigade nähtavust kommunikatsioonis, luua toetajatele lisaväärtus;
o EKL võtab oma ülesandeks mängude sissekandmise ja statistika avaldamise leheküljel www.basket.ee või alustab online-statistika ülekandeid, mille puhul toimub statistika edastamine ja kuvamine automaatselt;
o II ja I liiga finaalmängude ülekanded internetis;
o maakondlike liigade liitmine ühtsesse süsteemi – turniiri algstaadium on maakondlik, paremate kvalifitseerumine üleriigilisele turniirile;
o maakondlike liigade kohtunike täiendkoolitused ja kvalifikatsiooni tõstmine;
o esimestes etappides toimuvad mängud regionaalsetes alagruppides, mis muudab liigades osalemise soodsamaks ja omakorda vähendab pikkade sõitude osakaalu;
o suurem koostöö EKLi ja erinevate alternatiivliigade vahel (nt. Tallinna Kossuliiga, MAL jt);
o soodustused litsentsi omanikele (tasuta või soodushinnaga rahvuskoondise mängude piletid, KML hooajakaardid jpm);
o alternatiivliigasid puudutav info võimalusel koondada ühtsesse korvpalliportaali www.basket.ee;
• Kõikide korvpalli harrastajate litsentseerimine:
o tänapäevase magnet-, kiip- või elektronkaardi rakendamine;
o võimalus kaart elektrooniliselt taotleda (internetis), hiljem pikendada internetis;
o kõikide Eestis korvpalli harrastavate mängijate kaardistamine, ka nende kes ei osale EKL sarjades;
o mängijate “ametlik” staatus – kajastumine riiklikus statistikas;
o “õige” harrastajate arv korvpalli hindamisel ja alade võrdluses;
o soodustused litsentsi/kaardi omanikele (tasuta või soodushinnaga rahvuskoondise mängude piletid, KML hooajakaardid, jpt);
o võimalus mängijalitsents soetada igal korvpalli harrastaval inimesel;
o kaardile võimalik lisada lisarakendusi:
 soodustused EKL partnerite juures;
 soodustused EKL korraldatavatel mängudel ja turniiridel;
 läbipääsusüsteemides kasutamine (hooajakaardina või üksikpileti eest tasumisel);
 ühtne andmebaas aitab omada ülevaadet harrastajatest ning olla nendega paremini kontaktis.

Oluline üldpõhimõte on, et II liiga on kasvulavaks I liigale ja I liiga väljakutseks meistriliigale, kus toimuvad ka iga-aastased üleminekumängud meisterlikkuse põhimõttel. Igal järgmisel aastal on väga oluline see, et II liiga osalejate üldarv ei langeks, vaid tõuseks. II ja I liigas meisterlikkuse tõstmine aitab kindlasti ka muuta üleminekut A klassist naiste- või meeste meistriliigasse sujuvamaks ning vähendab mängijate kadu (loobumist) korvpallist. Korvpalliliidule on oluline leida suuremat ja tihedamat koostööd teiste korvpalli alternatiivliigadega. Üheks eesmärgiks on, et korvpalliliidus oleks täpne ülevaade harrastajate hulgast ja muutustest harrastajaskonnas.
NAISTEKORVPALL
• A-klassi lõpetajate kadumise peatamine:
o leida võimalus A-klassi lõpetanutel jätkata korvpalliga kasvõi harrastustasemel;
o kaasata ülikoolid ja teised õppeasutused, kes täna veel ei oma naiskondi.
• Naiste amatöörliiga käivitamine:
o amatöörliiga taaskäivitamine;
o teha liiga maksimaalselt kättesaadavaks;
o kaasata hetkel harrastusturniiridel mängivad naiskonnad amatöörliigaga liituma.
• Korvpall sobib naistele:
o edukate Eesti naiskorvpallurite abil sammhaaval naiste korvpalli kuvandi ja prestiiži parandamine;
o klubisüsteemis kasvanud neidude ja naiste edulugude esitlemine – sihtgrupiks lapsevanemad ning noored ise;
o töötada välja tänapäevased reklaami ja muud vajalikud materjalid naistekorvpalli tutvustamiseks, mida saaksid treenerid kasutada noorte treeningutele kutsumisel.

AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM (Audentese SG) ja REGIONAALNE KORVPALL
• Selles korvpalli tipp-akadeemias näha ette:
o õppursportlaste kohtade arvu suurendamine;
o üldfüüsilise ettevalmistuse treeneri ja füsioterapeudi kaasamine.
• Mänguväljund G4S KML tasemele:
o Audentese SG võistkonnana mänguväljund KML tasemele;
o säilitada mänguväljund I liigas noorematele õpilastele.
• Vanuselise skaala laiendamine:
o kaasata rohkem õpilasi 8-9 klassidest;
o järjepidevat arengut tagades peaks olema ühtlane komplekteeritus kõikidest klassidest: 12. kl – 6 õpilast, 11. kl – 6 õpilast, 10. kl – 6 õpilast, 9. kl – 6 õpilast ja 8. kl – 6 õpilast; kokku 28-30 õpilast - noormeest;
o kaaluda neidude osakonnas sammhaaval liikuda teise grupi suunas;
o kahe (tasemelt erineva) grupi loomine noormeestele.
• Audentese filiaal Tartusse:
o koostöös EOK, klubide, Tartu Linnavalitsuse ja teiste kohalike omavalitsuste ning regiooni klubidega, mille tulemusena on võimalik anda korvpalliharidust Kagu ja Lõuna-Eesti noortele võimalikult kodulähedal.
• Regionaalsete korvpallikeskuste loomine:
o koostöös KOVide, kohaliku klubi ning EOK-ga;
o kaasata ka 7. - 9. klassi õpilasi.
• Spordiklassid ja spordiakadeemiad:
o annab klubidele võimaluse koondada maakondade, ka linnade parimaid mängijaid;
o toetus peab olema süsteemne ja riigi poolt rahastatud ning toimima koostöös KOVide ja EKLiga;
o spordiseaduse muudatuste ettevalmistamine (koos rahastusega KOVidele) eesmärgiga taastada kohalikel omavalitsustel kohustus sporti toetada ning seal ette näha eraldi saavutusspordi osa.

TREENERI KUI ÕPETAJA STAATUS ÜHISKONNAS
• Pakkuda välja Riigikogule ja Valitsusele regulatsioonid ja ettepanekud treenerite sotsiaalsete garantiide osas koostöös EOKga ja teiste alaliitudega.
• Luua parima treeneri valimisel uus maakondlik kategooria.
• Igaaastased kindlad koolitused treeneritele.

3x3 KORVPALL
• 3x3 populaarsuse kasvatamine:
o tihendada koostööd tänavakorvpalli korraldajatega;
o uute sarjade loomine;
o 3x3 võistluste korraldamine ka sügis-talv-kevad hooajal.
• Rahvuskoondised:
o meeste ja naiste rahvuskoondise esindatus tiitlivõistlustel;
o noortekoondiste osalemine tiitlivõistlustel;
o eriettevalmistus 3x3 koondistele.
• Tiitlivõistluste korraldamine:
o taotleda FIBA ja FIBA Europe hallatavaid tiitlivõistlusi.

KASVATAJARAHA
• Kasvatajaraha süsteemi täiustamine:
o edendada regulatsiooni andekate, edasiliikuvate mängijate osas, kus varasemad kasvatajaklubid saavad tasu ka teisel ja kolmandal jne ülemineku puhul ehk osa üleminekusummadest jõuaks mängija esimese treenerini;
o likvideerida võimalikud vastuolud, kui litsentseeritakse ka maakondlikke liigasid – võimalike erisuste kehtestamine.

ÜLIÕPILASKORVPALL
• Juhendite ja reglemendi korrastamine arvestades ülikoolide eripära:
o vaadata üle nõuded KML ja NKML võistkondadele seoses klubipüramiidi nõuetega ning üleminekutasudega (sh. kasvatajaraha).
• Motiveerida läbi koostöö EKLiga rohkem ülikoole ja õppeasutusi osalema erineva taseme võistlustel.
• Universiaadikoondiste osalemine Universiaadil koostöös Ülikoolidega.
• Üliõpilaskorvpalli arendamisele kaasaaitamine, koostöö EASL-iga, kalendrite ühtlustamine.

SEENIORITE KORVPALL
• Toetab sõnumit: “korvpall on kõigile”:
o võistluste parem kommunikeerimine;
o võistluste esiletõstmine EKL meediakanalites.
• Seeniorite naiste võistluste korraldamine:
o teha endast olenev, et naiskonnad muutuksid aktiivsemaks;
o alustada turniiride formaadis;
o võimalik koostöö olemasolevate harrastajate turniiridega.
• Seeniorkorvpallurite litsentseerimine:
o mängijad ametlikult “korvpallikaardile”;
o seeniorid nähtavaks spordistatistikas ja – registris.

KOOLITUS
• Astmekoolitus:
o jätkata olemasoleva koolituse kvaliteedi parandamist Tallinna Ülikooli (TLÜ) juures;
o 2013 sügisest alustada III astme koolitusega ning saavutada alates 2014 aastast tsüklilisus, mis oleks treeneritele üldteada;
o pidada läbirääkimisi Tartu Ülikooliga käivitamaks astmekoolitust Tartu Ülikooli juures;
o koolituskomisjonis otsustada, milliste astmete koolitused hajutada ning millised tsentraliseerida.
• 4-8 aastaste laste treenerite ettevalmistus:
o valmistada ette mudilaste liikumisrühmade treenerid;
o mängulised ja mitmekülgsed mängud ja treeningud;
o koolitada ka klubisid parandamaks nooremate gruppide loomist ning suurendada värbamisprotsessi efektiivsust; üheks näiteks on koostöös KOVi, lasteaedade, korvpalliklubide ja EKLi korvpallitreeningute alustamine juba lasteaedades.
• Noorte talentide programm:
o kaardistada „noored tõusvad treenerid“ nagu seda mängijatega tehakse;
o kaasata need treenerid rahvusvahelistesse koolitusprogrammidesse;
o kaasata treenerid noortekoondiste programmidesse (kolmanda või neljanda treenerina) ja täiskasvanute rahvuskoondiste programmidesse;
o treenerite mentorlusprogramm, mille raames on kaardistatud treeneril oma mentor, kelle poole on võimalik pöörduda spetsiifiliste probleemide ja küsimustega.
• Tipptreenerite koolitus:
o koostöö alustamine Leedu kehakultuuriakadeemiaga;
o tipptreenerite täiendkoolitus;
o Leedu treenerite koolitusmudeli ja programmide võimalik osaline kasutuselevõtt Eestis.
• Täiskohaga koolitusjuht EKL-i:
o koolituste korraldamine;
o treenerite skautimine;
o parimate väliskoolituste otsimine;
o mentorlusprogrammi juht;
o täiendkoolituste korraldamine;
o koolitusmaterjalide koostamine ning levitamine;
o treenerite toimkonna liige – tehniline juht.
• Spordijuhtide koolitus:
o koolitused sponsorite leidmiseks;
o klubide koolitused spordijuhtimise teemadel;
o klubide koolitused turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas;
o koostöö Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžiga – spordijuhtide magistriprogramm;
o koostöö kultuurijuhtide koolitusprogrammiga Eesti Kultuuriakadeemia juures (koolitusprogramm on käivitamisel)

TIPPVÕISTLUSED
• Esitada taotlus, et kandideerida 2017, 2018 või 2019 Maailma või Euroopa Meistrivõistluste korraldamise osas Eestis või kõigis kolmes Balti riigis:
o edukalt läbi viia U20 EM Tallinnas 2012;
o luua koostöökomisjon Läti ja Leedu kolleegidega, kellega koos valmistaks ette taotluse korvpalli katuseorganisatsioonidele.
• Koolinoorte MM korraldamine Eestis:
o koostöös Eesti Koolispordiliiduga taotleda järgmise võimaliku Koolinoorte MM läbiviimist Tallinnas;
o vähemalt 2 kohaliku võistkonna (tüdrukud ja poisid) osalemise garanteerimine.
• 3x3 Euroopa või Maailmameistrivõistluste korraldamine:
o täiskasvanute või U18 tiitlivõistluste korraldamine Eestis.

FINANTSEERIMINE
• Avalik sektor (Riik, KOV, EOK):
o toetused viia isikupõhiseks – võistkonna ning individuaalala sportlaste toetus peab olema võrreldav, kaaluda ei saa alasid, vaid toetust per sportlane;
o omavalitsuste toetuse suurendamine – esindusmeeskonnad, edukad noorteklubid ning regioonikeskuste koostööprojektid;
o läbi harrastajaskonna suurendamise (harrastusliigade litsentseerimine) suurendada riigieelarvelisi eraldisi.
• Erasektori rahastamiseks eraldi üksuse loomine:
o EKL allüksus, kelle peamine ülesanne on sponsorite otsimine;
o pidev suhtlus olemasolevate ja potentsiaalsete sponsoritega;
o töötaja(tele) põhipalga asemel motivatsioonipalk (vahendustasu leitud rahadelt);
o antud üksusele oma nõukogu, mis koosneks korvpallihuvilistest tippturundajatest ning ettevõtjatest;
o turunduse ja kommunikatsiooni koondamine antud üksuse alla.

EESTI KORVPALLILIIDU STRUKTUUR
• Alaliidu sekretariaadi kohandamine uue strateegiaga:
o vajalike inimeste leidmine uutele positsioonidele;
o uued tööjaotused olemasoleva personali jaoks;
o uute struktuuriüksuste loomine.
• Uus aruandluskord:
o tihedam kommunikatsioon treenerite toimkonna ning klubide vahel;
o tihe koostöö treenerite toimkonna, koolitusjuhi, klubide ning treenerite vahel;
o kõikide üksuste aruandekohustus nii juhatusele kui “aktsionäridele” e. klubidele.
• Komisjonid:
o kolme uue komisjoni lisamine; regionaalse korvpalli komisjon, treenerite toimkond ja 3x3 komisjon;
o uued komisjonide koosseisud;
o rohkem kaasata klubisid komisjonide töösse.

KOKKUVÕTE
Antud programm on koostatud võimalikult realistlikult. Programmis pole keskendatud spordiala peamistele eesmärkidele – need jäävad muutumatuks kõikide eelnevate aastatega võrreldes. Korvpall peab olema edukas, nähtav, suurima harrastajaskonnaga ning populaarne spordiala. Siin on kirjeldatud tegevused, kuidas seda saavutada.
Esimese asjana tuleb teadvustada, et enamus nendest suurtest eesmärkidest ei ole kiiresti saavutatavad. Hea korvpalluri kasvatamine võtab aega 10-15 aastat. Edukus, nähtavus ja harrastajaskond on kasvatatav aastate jooksul. Siinesitatud programmi täitmiseks ei piisa vaid EKL presidendi, juhatuse ja sekretariaadi panusest. Selle programmi elluviimiseks on vaja kõikide klubide, treenerite, mängijate, lapsevanemate, toetajate ja teiste osaliste panust ning tuge. On vaja Eesti rahva jätkuvat, nii otsest kui ka tema esindajate poolset toetust.

Eesti Korvpalliliidu juhatuse liikmete kandidaadid:
1. Henri Ausmaa;
2. Heino Enden;
3. Remo Holsmer;
4. Priit Kaasik;
5. Gerd Kiili;
6. Kalvi Kõva;
7. Kaarel Loigu;
8. Ott Lumi;
9. Kristjan Rahu;
10. Janne Rits;
11. Jaak Salumets;
12. Priit Sarapuu;
13. Tanel Suslov;
14. Ivar Vendelin;
15. Jüri Ratas.