Kalevil pole praegu just kõige mõnusam aeg. Mäng on heitlik. Publik nuriseb, press samuti.

Eks see hooaeg on pisut naljakalt läinud. Alustasime ju enam-vähem hästi. ULEB Cupil (tugevuselt teine eurosari — toim) saime esimesest neljast mängust kolm võitu. Edasi…

Edasi enam nii lõbusalt ei läinud.

Eks see ULEBi sari on siiski väga tugev. Algus läks ehk liigagi hästi. Ootused kerkisid kõrgemaks kui meeskonna tegelikud võimed. Oli küll väga suur tahtmine. Aga teinekord, kui on liiga suur tahtmine, mäng tegelikult ei õnnestu.

Tuleb möönda, et eks see reisimine ja tihe mängudegraafik võtab ikka läbi. Sel tasemel mängimine nõuab omamoodi oskust. Lisaks on meeskonda sel hooajal tabanud järjest miskid haigushood.

Aga korvpallifänn on paraku halastamatu. Teda ei huvita, mis hädad on meeskonda tabanud.

Seda küll. Talle on raske selgeks teha, et me pole veel nii kõva sats, et nii tugevatasemelist turniiri täiega mängida. Me tahame seal mängida, aga kui nüüd suusatamisega paralleeli tuua, siis Tehvandi tõus tuli poole turniiri peal ette.

Ettenägematu raske tõus?

Ma ei ütleks, et ettenägematu. See on asi, mida lihtsalt tuleb kogeda, tuleb treenida, enne kui üle saad.

Põhiraskust kannab Kalevis n.ö vana tuumik, tänavu juurde palgatud mängijate panus on jäänud tagasihoidlikuks?

Selge see, et kaua kokku mänginud tuumik mängib paremini.

Kulutasite kõvasti raha, et meeskond saaks tugevam. Praegu tundub, et varumeeste pink on ehk pikem kui mullu.

Et mängida tugevat sarja, peab sul olema piisavalt pikk pink. Kuue mehega neid mänge ei ole võimalik mängida. Kui poleks pikka pinki, ei mängiks me niigi hästi.