JÜRI RATASE KOMMENTAAR: Treener kui Õpetaja on korvpalli alustala

 (4)
Eesti naiste korvpallikoondise peatreeneri Jaanus Levkoi lepingu allkirjastamine ja pressikonverents
Jüri RatasFoto: Priit Simson

Inimesed otsivad elus sageli eeskujusid, kellele järgneda ja kellelt õppida armastust oma tegevusvaldkonna vastu. Neid tsiteeritakse ja nende sõnade ning käitumise järgi seatakse tulevikusihte. Teame ju, kui tihti tuuakse ühiskonnas välja tunnustatud kirjanike, riigimeeste, sportlaste ja paljude teiste elualade esindajate mõtteid.

Anton Hansen Tammsaare teosest „Tõde ja Õigus“ pärinev elufilosoofia „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus“ on leidnud meie ühiskonnas väga laialdast toetust ja kasutust. Lennart Meri öeldut ja kirjutatud tsiteeritakse samuti üpris sageli. Tema julge sõnum „Eesti riik ja Hiiumaa on loodud selleks, et kesta igavesti ja mitte kuraditki karta“ ei jäta loodetavasti ühtegi Eesti inimest külmaks. Spordimaailmast näiteid tuues meenutaksin kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu hindamatut panust Eesti riigile ja rahvale. Esimene Eesti Vabariik tänas ja tunnustas meie kangelast ning kinkis talle talukoha.

Samamoodi on Eesti korvpallis tähtis koht Ilmar Kullamil, Joann Lõssovil, August Sokul, Tiit Sokul, Jaak Salumetsal, Heino Endenil, Jaanus Levkoil, Kersti Sirelil, Üllar Kerdel, Heino Lillel, Robert Raamatul, Andres Sõbral, Alar Varrakul, Gert Kullamäel, Aivar Kuusmaal ja paljudel teistel. Kahjuks siinkohal ei jõua ära mainida kõiki tublisid ja väärikad treenereid, kes teevad oma tööd igapäevase pühendumisega. Olgu aga öeldud, et tublisid korvpalliõpetajaid on meie Eestis väga palju.

Seotud lood:

Eesti korvpallis ning ka spordis laiemalt on edu saavutamisel ülioluline koolitatud treenerite olemasolu. Tänases ühiskonnas on treener järjest enam võrdsustatav õpetajaga suure algustähega, kes on eeskujuks oma õpilastele ja täidab sageli palju laiemat rolli noore inimese elutee kujundamisel, talle kindlustunde pakkumisel. Treener ei ole pelgalt treener, ta on inimene, kes võtab teadlikult enda peale väga suure VASTUTUSE.

Korvpalli mängitakse südamega ja see on läbi aastakümnete pälvinud suure armastuse ka Eesti ühiskonnas. Üheks näiteks on ka see, kuidas endised mängijad (sh tippmängijad) on asunud peale mängijakarjääri lõpetamist korvpallitreeneri ametit pidama. Siinkohal on Eesti Korvpalliliit koostöös Tallinna ja Tartu Ülikooliga (ning Eesti Olümpiakomiteega) püüdnud pakkuda igakülgset tuge treeneri tasemekoolitusteks. Tänase koostöö raames saavad treenerid omandada teadmisi ja sooritada eksameid, et omandada kolmandat kuni kuuendat treeneri taset.

Ennast varem tegevsportlasena tõestanud inimeste jäämine korvpalli juurde läbi treeneritöö, on kindlasti täiendava väärtusega. Positiivseid näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Olümpiavõitja Tiit Soku käe all on tänane Eesti meeste rahvuskoondis jõudnud Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile ning leidnud meeskonnana oma käekirja.

Rahva hinnangut koondise saavutustele näitab inimeste valmisolek osta juba kaheksa-üheksa kuud enne finaalturniiri toimumist sellele pileteid. Tänaseks on finaalturniiri pileteid müüdud rekordiliselt 24 000. Tiit Soku puhul ei saa mööda vaadata ka tema Korvpallikooli edust noorteklassides ning kasvandikest tänases koondises – Tiidu pojad Tanel ja Sten-Timmu Sokk, Gert Dorbek, Tanel Kurbas, Joosep Toome, Martin Jurtom jt.

Tõsist tunnustust väärib töö, mida endine korvpallur Andres Sõber on teinud Rakveres viimase kümne aasta jooksul. Olukord, kus igat play-off mängu tuleb Rakvere spordihalli vaatama 1500-1800 pealtvaatajat, on kohalikku kogukonda ühendav ja kõiki sportlasi motiveeriv. Jätkuks seda veel aastateks!

15. mail saavutas Rapla TYCO korvpallimeeskond esmakordselt Alexela Korvpalli Meistriliiga pronksi. Saali oli 1 500 pealtvaatajat. See rahvahulk on ligi kolmandik Rapla linna elanikkonnast! Rapla TYCO meeskonda juhib peatreenerina endine Eesti koondise tippmängija, EMi kuues ning Panathinaikose omaaegne täht Aivar Kuusmaa. Sealse klubijuhina töötab endine korvpallur Jaak Karp – Eesti meister ning neljakordne medalimees.

Tartu Ülikool/Rock on tõestanud läbi aastate oma väga tugevat konkurentsivõimet nii Eestis, Balti liigas kui ka FIBA Euroopa poolt korraldatud Eurochallenge sarjas. Gerd Kullamäe meeskonna peatreenerina on andnud väga olulise panuse korvpallimeeskonna kujundamisel ja edasiviimisel. Ka TÜ/Rocki puhul tuleb väärtustada kogu treeneritetiimi, mitte ainult endist viskekahurit Kullamäed.

Tartust sirgub uusi treenereid ning selle eest tuleb tunnustada Tartus tegutsevaid klubisid, ülikooli, linnas valitsevat korvpalli-vaimsust ning eeskujusid läbi aegade. Näiteks kutsus TÜ/Rock enne teist Alexela KMLi finaalmängu platsile Tartu Kullaklubi – kuldsete võistkondade liikmed läbi aastakümnete. Tartu korvpalli suurkujud annavad tooni kõikjal Eesti korvpallielus.

Viimaste aastate Eesti klubikorvpalli lipulaevaks olnud BC Kalev/Cramo juhendajate pingil on endised mängijad Alar Varrak, Martin Müürsepp ja Rait Käbin. NBA-kogemusega Martin Müürsepa panus Kalev/Cramo mängijate arendamisel on igaühele selge – ilma taolise abitreenerita poleks Alar Varrakul paljusid trumpe kaardipakis. Vähem oluline pole korvpalluri Mait Käbini panus Pärnu korvpallielu arendajana, mille viimaseks tõestuseks on tema juhendatavate edu G4S Noorteliigas. Pärnu poiste osakaal noortekoondises on märgatav.

Suur kummardus siinkohal ka Jaak Salumetsale, kes endise mängijana suutis tõsta toonase Kalevi ja Eesti rahvusmeeskonna peatreenerina Eesti korvpalli tagasi kõrgliigasse. Tunnustaksin siinkohal veel Jaanus Levkoid, kes on töötanud nii poiste, tüdrukute, meeste kui ka naistega ning viinud meie U18 neiud taas Euroopa kõige kõrgemasse konkurentsi – A-divisjoni. Tema nõu ja tugi on vajalik ka noorematele treeneritele.
Selle hooaja positiivne näide on, kuidas endine tippkorvpallur Howard Frier on tulnud treeneriks naiskonnale 1182 Tallinn, kes võitis käesoleval hooajal kuldmedali Eesti naiste korvpalliliigas.

Näiteid võib tuua veel palju ning kõiki treenereid, sh noorte treenereid ei jõua kahjuks siinkohal mainida. Treenerid õpivad ja täiendavad ennast pidevalt ning ka Eesti Korvpalliliit annab omapoolse panuse nende taseme tõstmiseks. Mitmed treenerid on täna juba ise lektorid ning annavad oma teadmisi edasi uutele. Läbi mitmekülgse koostöö tagame spordiala jätkusuutlikkuse.

Minu hinnangul on ainult positiivne, et paljud inimesed, kes on varasemalt korvpalli mänginud ning seda ala armastavad, panustavad treenerina korvpalli edasi arendamiseks. Hindan väga naisi ja mehi, kes teevad igapäevaselt pühendunult tööd Eesti korvpalli ja spordi edendamisel ning tean, et neid on sadu. Nad kõik väärivad meie tänu ja tunnustust, mitte anonüümseid solvanguid.