INTERVJUU: Rain Veideman eelistas Rocki, sest Kalevi organiseerimine jättis soovida
Kui kaugele on seatud eesmärk? Kas unistus on jõuda NBA-sse?
Eks NBA-sse jõudmine ole iga korvpalluri unistus, aga sinna saada pole lihtne. Esimene eesmärk oli Tarvast kuhugile edasi saada. Nüüd püüdlen välismaa poole ja eks siis ole edasi näha, kuhu välja jõuan.
Miks Sa valisid Tartu Rocki mängimiseks ja kas kavatsed järgmised kolm aastat Rockis veeta või on plaanis ka kuskile Euroopasse minna? Kas leping seda võimaldaks?
Rocki soovitasid mulle paljud korvpalli alased inimesed ja mulle endale on ka Rock jätnud sümpaatse mulje. Ma arvan, et Rock on hea võistkond, kus saab areneda ja edasi minna. Kui muid võimalusi ei teki, siis olen need aastad Rockis, kuid leping võimaldab minna ka välismaale.
Miks ütlesid kevadel kohe välja, et Kalev/Cramosse sa ei lähe? Miks eelistad Rocki? Kas Cramo tegi pakkumise sulle ja kas sa kaalusid seda? Kas Sinul ja ka teistel noormängijatel on arvamus, et Cramo on noormängijate surm?
Nii palju, kui ma eelmise aastaga Kalev/Cramo kohta teada sain, siis nende organiseerimine polnud seal kõige parem, seepärast ka ei valinud ma Kalevit. Konkreetset pakkumist Kalev mulle ei teinud, aga nad olid huvitatud minust. Ma ei usu, et Cramo on noormängijate surm, sest iga noor peab ise mees olema ja koha võistkonnas välja võitlema.
Kas sul tuleb ka kunagi väljakul vastase suhtes aukartusest hirmu, kui tegmist on kellegi väga kõva tegijaga või lähed sa alati platsile vastasele kohta kätte näitama?
Aukartus oli mul üle-eelmisel hooajal, kui ma mängisin esimest aastat meistriliigas. Näiteks Kristjan Kangur oli väga hirmuäratav. Aga see kestis seni, kuni kohtusin Andres Sõbraga. Sellest ajast peale lähen ma väljakule vastasele kohta kätte näitama.
Kas eelmise aasta poolfinaalseeria TTÜ vastu tugevdas ka sinu närvikava sellistes mängudes, kus rahva kisa on algusest lõpuni väga suur ja saal on puupüsti täis?
Eelmise aasta poolfinaalseeria oli midagi uskumatut. Õnneks meil oli hooaja sees ka paar mängu, kus oli täis maja publik. Tänu sellele ei seganud see kisa mind üldse. Ja muidugi närvikava tugevdas see tohutult.
Kuigi Rockile oli Balti liiga karikaturniir, mis võideti, ülimalt edukas, siis sinu enda mäng väga hästi ei sujunud. Kas olid enne esimesi mänge veidike närvis ning mis tunne oli platsil viibida koos Rytase staaridega?
Ega mu mäng kõige parem ei olnud jah, aga ma olin ainult kaks trenni ennem teinud ja mul puudus teiste meestega kokkumäng. Sellepärast ei tahtnud väga enda peale ka võtta, aga eks ma iga mänguga sulandun aina rohkem meeskonda. Närvis ma ei olnud, lihtsalt väikene uue võistkonna pabin oli. Rytasega mängus ma ei mõelnud nende nimede peale, sest ikkagi ise peab mees väljakul olema.
Kas Tartu Rocki siirdudes jäid Andres Sõbraga suhted ikka sõbralikeks ja toetavaks või tekkis ka teie vahel lahkhelisi? Kas Rakvere fännide paha meelt ei karda? Kas arvad, et saad ka Tartu Rockis nii palju mänguaega, kui said seda Tarvas?
Andres Sõbraga jäid meil suhted väga heaks. Fännide pahameelt ma ei karda, sest ega ma nende pärast korvpalli ei mängi. Ma ei usu, et ma nüüd 35 minutit keskmiselt saan, sest meil on Rockis väga ühtlane võistkond. Eks see oleneb treenerist, kuidas ta keda kasutab.
Kes nendest, kellega Sa koos Eesti noortekoondistes mänginud oled, võiksid Sinu arvates kindlasti suures korvpallis läbi lüüa?
Janar Soo, kuid ta on nüüd vigastuste küüsis. Sven Kaldre, Martin Dorbek, Jaan Puidet, Rannar Raap.
NB Intervjuu teine osa ilmub esmaspäeval.
