Enden on enda sõnul pikka aega Kruusi saatesse kutset oodanud, nüüd saabus see ajal, kui Eesti korvpall tähistab 100. aastapäeva. Kunagine korvpallistaar on peale karjääri lõppu spordialast suuresti eemale hoidnud ja tegutsenud erinevates valdkondades, peamiselt Soome ja Venemaa vahel. Ka praegugi on ta neis riikides kasvuhoonetega tegelevas ettevõttes konsultant.
Kruus pööras tähelepanu korvpalli 100. juubeliaastaks pühendatud intervjuude sarjas Tammiste antud kommentaarile, et Enden müüs ennast CSKAle maha. Endeni sõnul enamik inimesi teda ei torgi, aga Tammiste puhul ta seda teab. „Ilmselt on tal kadeduse uss sees, ta on juba pensionieas ja ajad sassi ajanud. Maailmameistriks tulin ma ikka Kalevis ja minu teada pole liidu koondisesse ühtegi mängijat võetud raha ega sõpruse pärast. Võita on vaja,“ sõnas Enden.
Ka kunagise hea tuttava Andres Sõbraga ei ole Enden enam läbi käinud. Kuigi endine korvpallur seda teemat pikemalt arutada ei taha, nendib ta, et ilmselt sai asi alguse, kui ta 2001. aastal korvpallikoondise peatreeneriks sai. „Asi võis olla selles, et Sõber jäi sellest ilma. Praegu pole meil üldse kokkupuuteid ja pole seda teemat arutanud,“ ütles ta.
Miks aga ei jäänud Enden korvpalli juurde ja ei võtnud vastu treeneriametit? „Ma ei tahtnud välismaale minna – joosta aasta siin ja seal. Oleks olnud variant minna suurte klubide juurde teiseks või kolmandaks treeneriks, aga ma ei hakanud seda isegi ajama. Eestis on ka küsitud ja huvi tuntud, aga mul ei olnud soovi treeneriks saada. Tahaksin pigem nõustada treenereid ja jagada enda nägemust, aga siis peaks olema klubi, kellel on selline eelarve.“
Soomega lähedalt seotud mehe sõnul on seal entusiaste, kes on aastakümneid noortega sihikindlat tööd teinud ja sealt ka head tulemused. „Ma ei võtnud Eestis seda mentori rolli, sest korvpalliliidu juhatuses mul hääleõigust ei olnud ja ma ei taha kellelegi liiga teha, aga peale Aadu Kana ei ole järgmised alaliidu presidendid hinge ja südamega korvpalli edasi arendanud,“ ütles Enden.