Eesti Korvpalliliidu ja MTÜ Rahvaliiga koostöös korraldatava turniiri algus on planeeritud kas augusti keskpaika või lõppu, olenevalt, kui palju madalamate liigade meeskondi registreerub.

Esimesena alustavad mängimist Rahvaliiga võistkonnad ning järgmistes ringides lisanduvad reitingu alusel tabelisse seatud Saku I liiga, Saku II liiga ja Paf Eesti-Läti Korvpalliliiga võistkonnad. Plaan on koostatud põhimõttel, et enne vastava liigataseme hooaja algust saaks võistkond pidada häid mänge karikavõistlustel.

Paf Superkarika ringid peetakse kahe mängu kokkuvõttes ja neli paremat klubi saavad selgeks hiljemalt 11. oktoobriks. Final four turniir toimub 19.-20. detsembril. Finaalturniiri täpne toimumiskoht otsustatakse oktoobri keskpaigas, kui selgub, kes nelja hulka koha on taganud.

"Karikavõistlused on unikaalne formaat, mis ühendab omavahel kõik liigatasemed. Ka meistriliigast madalamal on mitmed meeskonnad oma taset tõstnud ning saab olema huvitav näha, kas tuleb ka üllatusi. Loodame, et kõik Eesti meistriliiga, Saku I ja Saku II liiga võistkonnad tulevad osalema ning kohti jagub ka Rahvaliiga meeskondadele enese proovilepanekuks. Karikavõistlused aitavad meeskondadele anda algaval hooajal mõned vajalikud lisamängud ning loovad hooaja keskele karikavõistluste finaalturniiri näol ühe lisakulminatsiooni," kommenteeris Eesti Korvpalliliidu liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa.

Sel sajandil on viimastel aastatel pausil olnud karikavõistluste formaat ajas pidevalt muutunud ning kõikunud on ka osalejate arv. Aastatel 2001-05 osales 11-14 tiimi ning alates 2006. aastast kasvas võistkondade arv üle 20. Rekordilised olid aastad 2013 ja 2014, kui karikat jahtis kokku 28 meeskonda.

Pikalt kasutati karikavõistlustel formaati, kus madalamate liigade klubid said vastavalt reitingule enne mängu visata ette kolmepunktiviskeid. Alates 2003. aastast hakati korraldama karikavõistluste final four turniiri, mis 2010. aastal kolis aasta lõppu ning 2012. aastast alates toimus enne jõule koos noorte ja naiste karikafinaalidega.