Eesti korvpalli kuulsuste halli valiti NKVD käsul hukatud korvikütt

 (19)
Eesti korvpalli kuulsuste halli valiti NKVD käsul hukatud korvikütt
Erich Altosaar.Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA.

Eesti korvpall tähistab tänavu oma 100. sünnipäeva ja juubeliaasta raames otsustas korvpalliliit täiendada Kuulsuste Halli. Kui veebruaris ja märtsis nimetati auväärsesse seltskonda Martin Müürsepp, Anatoli Krikun, Edgar Naarits ja TRÜ korvpallinaiskond, siis nüüd on aeg mitmekülgse sportlase ja traagilise elusaatusega Erich Altosaare (1908 – 1941) käes.

Altosaar oli Tallinna Kalevi korv- ja võrkpallimeeskonna tõeline raudvara 15 aasta (1927-1941) jooksul. Korvpalli rahvusmeeskonnas pidas ta 16 kohtumist, neist 7 korral kapteni rollis. 1944, kui Eestis möödus veerand sajandit käsipalli harrastamise algusest, hinnati teda Eesti korvpalli esimese 25 aasta (1919-44) parimaks mängijaks. Tõsi, siis juba postuumselt.

Lõpetas 1925 Tallinna tehnikagümnaasiumi. Mängis väikeseltsis Võitleja jalg-, võrk- ja korvpalli. 1927 siirdus Kalevisse, oli aastast 1931 seltsi korv- ja võrkpallimeeskonna kapten, treener ja mängujuht. Tuli 9 korda võrkpallis (1927, 1929, 1931, 1933, 1935–39), 4 korda korvpallis (1927, 1930–31, 1941) ja 1 kord jalgpallis (1930) Eesti meistriks.

187 sentimeetri pikkuse tagamängijana osales ta korvpallis Berliini OM-il (1936) ja Kalevi Euroopa-turneedel. Kandis 1936 Berliini olümpiastaadionil mängude avatseremoonial Eesti lippu.

Seotud lood:

Olümpiaturniiril oli ta rahvuskoondise põhikoosseisu mängija kõigis kolmes peetud kohtumises. Koondise kaptenina osales ta viimast korda suurturniiril 1939 EM-võistlustel Kaunases, kus saadi meeskonnaga 5.koht. Avaldas Eesti Spordilehes korvpalliprobleeme analüüsivaid kirjutisi, saatis välisreisidelt päevalehtedele spordisõnumeid. Töötas äriteenijana ja aastast 1934 poliitilises politseis.

Arreteeriti 1941 süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses ja lasti NKVD erinõupidamise otsuse põhjal maha.