"Ma ei oska öelda, kui suur ime see on. Minu jaoks on see loomulik asjade käik. Olen kõvasti tööd teinud, vaeva näinud, verd, higi ja pisaraid valanud. Selles mõttes ma võtan seda kui loomulikku sammu edasi. Tean, mida olen pidanud tegema, et siia jõuda ja see pole mingi ime," muheles Soo rõõmsameelselt.

"Vastased on kindlasti kõvemad kui mul seni olnud, aga ka mu enda tiimikaaslased on varasemast kõvemad. Ootan, et võimalused, mis mulle antakse, suudaksin ära kasutada. Konkreetselt ma ei oota, et saaksin iga kord 20 minutit mängida. Kui antakse võimalus, siis tahaks valikut õigustada," rääkis Soo ootustest kõige üldisemas plaanis.

Lõppenud suvel sai ääremängijana tegutsev Soo end Itaalia meistriliiga klubis Reggio Emilia Grissin Bon võrrelda endiste Leedu koondislaste Rimantas Kaukenase ja Darjuš Lavrinoviciga. Mida see kogemus andis? "Nägin Euroopa tippmehi treenimas ja nägin, et nemad eksivad samamoodi kui meie. Tasemevahe ei ole üldse suur. Lihtsalt on vaja kõvasti enesekindlust ja natuke õnne. Miks mitte ei võiks pooled mehed Kalev/Cramost mängida Itaalia meistriliigas."