Delfi esitleb: katked Martin Müürsepa peagi ilmuvast raamatust vol 2
Katkend raamatust:
„TRICKA ON JOOK JA TÖRR ON UKS“
Päras Alvikuga liitumist saadeti Martin kooli ja keeltekursustele.
Koolis käisin paar kuud, enne seda olin jõudnud käia kümmekond korda rootsi keele kursusel. Miks nad mind sinna ajasid, ma ei tea. Kogu õppetöö käis rootsi keeles, aga ega mul poleks tol ajal olnud inglise keelest õppimisel abi – seda ma oskasin veel halvemini.
Koolis oli igasugu rahvast, aga mind võeti seal väga hästi vastu. Algus oli lihtne, õpetaja näitab akna suunas, sina noogutad targa näoga ja ütled: fönster. Saad veel kiita ka... Raskeks läks siis, kui hakati jagama rootsikeelseid raamatuid, mis kõik tulnuks läbi lugeda. Mõistsin, et kahel rindel pole võimalik möllata ja tulin koolist ära.
Niipalju oli sellest koolist ja nendest kursustest abi, et kui ameeriklasele tuli trennis kõike seletada inglise keeles, siis minu puhul polnud see vajalik. Meeskonnakaaslased olid üllatunud, et ma hakkasin nendega nii kiiresti rootsi keeles rääkima!
Edasi läks lihtsamaks. Kui sa oskad elementaartasemel rootsi keelt, tuleb inglise keel iseenesest. Tricka on jook ja tõrr on uks.
Arvatakse, et Alev Ström Kreisiraadiost ajab täielikku pada, aga tegelikult on tema jutus uba sees. Hakka või uskuma, et Peeter Oja on ka sarnastel kursustel käinud...
Martin oli oma keelteoskusest rääkides ülemäära tagasihoidlik. Kõnekam on vast fakt, et kui Eesti rahvuskoondis mängis 15 aastat hiljem ühes valikgrupis Rootsiga, andis ta Rootsi raadiole mängujärgse intervjuu rootsi keeles. Enda sõnutsi küll kokutades ja vigaselt, sest mängu kangelasele polnud emakeeleski selge, mida ta öelda tahtnuks.
Gert Hendrikson: „Martinil on võime sulanduda igasse keskkonda. Kui ta mängis NBA-s, sõitis ta äriklassis ja omas viitteist ülikonda, sest hea tava nägi seda ette. Ta pidi minema autoesindusse ja ostma endale tuttuue džiibi, sest muidu ei oleks teda võetud tõsiselt. Sama oli Rootsis, Iisraelis, Kreekas ja Venemaal, kus ta suutis sealsete oludega kiiresti sulanduda ja suhelda kohalikega nende emakeeles vähemalt elementaartasandil.“
Sama edukas, kui oli 1992. aasta suvi Martinile, oli see ka Eesti riigile. 20. juuni hommikul kell neli hakkas Eesti Vabariigis kehtima ainsa seadusliku maksevahendina Eesti kroon, 28. juunil oli põhiseaduse eelnõu rahvahääletus ja 20. septembril toimusid esimesed sõjajärgsed demokraatlikud valimised, mille tulemusel sai presidendiks Lennart Meri ja peaministriks Mart Laar.
Martin ise nendes protsessides osaline ei olnud. Ta mäletab vaid seda, et palgad olid Eestis „jõhkralt väikesed“.
Järg juba homme...
