Otsustavaks said Tartu treenerite tarkus, mängijate tahe ja ka kodupubliku emotsioonid. Midagi sarnast juhtus siis, kui Eesti koondis alistas USA üliõpilaste esinduse ja Kalev tuli N Liidu meistriks.

Ei pea ennast korvpalliasjatundjaks, kuid arvan, et ehk tulevad ka kõrvalseisja mõtted kasuks. Olen meistriliigaga kokku puutunud alates 2003. aastast, Ehitustööriista/Audentese meeskonna päevilt.

Kalev/Cramo ja Rocki osalemine Balti liigas annab tippmeeskonna arendamisele taganttõuke. Hea on ka, et Triobet/Dalkia ja Fausto-Tartu Kalev mängisid Balti liiga teises divisjonis. Sealt saadud positiivsed emotsioonid ja kogemused olid igal juhul investeeringuid väärt.

Kitsaskohad

Samas pärsivad arengut mitmed kitsaskohad. Kümme meeskonda meistriliigas on palju. Liiga tase jääb kohati lahjaks ja publikuhuvi langeb (meenutagem mõne aasta tagust arvukat publikut), samuti on paljud mängud ettearvatavad. Kalev/Cramo ja Rocki finaali jõudmises pole ju kellelgi kahtlust.

Oluliselt on langenud meediahuvi kahest suurest klubist tahapoole jäävate klubide suhtes (Kalev Spordi otseülekanded on hea erand).

Korvpalliliidu karm nõue (200 000-kroonine trahv), et noortevõistkondade olemasoluta ei või meistriliigas osaleda, pole edasiviiv. Nõude täitmiseks on mitu klubi küll sõlminud lepingud noortega tegelevate klubidega, kuid sisuline, järjepidev ja süsteemne töö noortega pole tagatud.

Puudub põhimõtteline kokkulepe, kuidas rakendada ja edendada Audentese spordikoolis õppivaid noorkorvpallureid. Treenereid napib. Ei Tartu ega Tallinna ülikool õpeta kõrgelt kvalifitseeritud korvpallitreenereid, puudub treenerite motiveerimise kava. Nõrkade välismängijate importimine Eestisse. Investeeritagu parem noortetöösse! Triobet/Dalkia saab ilma keskpäraste leegionärideta väga hästi hakkama. Olen mitme korvpalluri ja treeneriga ala sõlmprobleemidest vestelnud. Põhilisena tuuakse esile: töö järelkasvuga pole efektiivne.

Arenguks on vaja tugevaid klubisid, kus töötatakse kõrgtasemel ja kus lapsed tunnevad: “Kui tahan, võin jõuda kas või NBA-sse!”

Tugeval klubil on lai püramiid, targad treenerid ja töö käib paljude eri vanuses noortega. Ka lapsevanemad tuleks kaasata oma võsukestele ja klubile kaasa elama.

Tuleks hoida Tartu ja Tallinna esindusmeeskonna traditsiooni. Lisaks Balti liigale peaks kahele klubile jääma väljund ka eurosarjas. See tagab publiku, meedia ja sponsorite huvi. Lisaks meelitab tipptase treeningutele uusi poisse.

Kaasata tipptreenereid

Nii Kalev/Cramol kui ka TÜ/Rockil võiks olla oma farmmeeskond, kus tehakse professionaalset noortetööd. Praegu on need meeskonnad küll olemas, kuid pean silmas just järjepidevust ja süsteemsust. Ainult Eesti meistriliigas osaledes jääb mängukoormus ebapiisavaks, farmmeeskonnad peaksid mängima ka Balti liiga teises divisjonis.

Mängukoormust peaksid vastavalt tasemele ja hetkevormile saama kõik korvpallurid. Eriti Kalev/Cramos on näha, et mõnigi võimekas eestlane minetab hooaja jooksul oma potentsiaali, sest ei saa piisavalt mänguaega.

Võiks kaaluda meistriliiga meeskondade arvu vähendamist kaheksani. See tagab võistkondadele ühtlasemad koosseisud ja põnevamad mängud. Mõnda kohtumist jälgib 50 pealtvaatajat ja meediakajastus piirdub kirbukirjaga rubriigis “Tabloo”.

Audentese spordikoolis õppivatele noorkorvpalluritele tagada mänguvõimalus esiliigas, parematele ka meistriliigas. Kasvatajaraha kaudu motiveerida koduklubisid korvpalluri arengule kaasa aitama.

Lisaks Tallinnale ja Tartule tuleks ka mujal Eestis luua treeningukeskusi või tugevaid klubisid, kus noortega töötataks süsteemselt.

Eestis on kaheksa viienda kategooria korvpallitreenerit: Allan Dorbek, Heino Enden, Üllar Kerde, Märt Kermon, Jaanus Levkoi, Heino Lill, Jaak Salumets ja Kersti Sirel. Kõik värvikad isiksused ja tuntud treenerid. Korvpalliliit võiks nad kokku kutsuda ja paluda neil teha üks põhjalik SWOT-analüüs, kuni “korstnast valget suitsu tulema hakkab”. Selle seltskonna ajurünnakul saaks hea tahtmise ja juhtimise korral koostada vettpidava arengukava.

Peeter Tishler
Audentese spordiklubi juhataja