Aprilli Basketballis: Kristjan Kangur koondisega liitumisest: vaim pole selleks otsuseks veel valmis
Vareses on Kanguri pere, kodu, hobid, harjumused, naine oma sõpruskonnaga, lähedased-tuttavad eestlased oma külaskäikudega, lapse kool ja kogu muu Itaalia elu. Mis juba nii harjumuspärane.
Nii kirjutab Aldo Maksimov aprillikuu Basketballis Kristjan Kanguri elust Itaalias. Allpool katkendeid sellest loost. Kuid ainult katkendeid...
Kogenud treeneri Attilio Caja tulek. Iseloomusta seda ja neid muutusi, mis sellega kaasnesid.
Tema roll on suur. Päris palju on muutunud, kuid koosseis on sama. Paremaks muutus distsipliin trennis, nüansid ja detailid on paremini paigas. Caja puhul on tegu vana kooli kogenud treeneriga, seega kord asjades on üks kindel märksõna.
Caja on itaalia treener-legend. Ta nõuab asjade täpset järgmist. Samas, pean tunnistama, et minu suhtes on tal suuresti sama nägemus, samad nõudmised, mis eelmisel peatreeneril. Kuna aga Caja mudel on edu toonud, siis järelikult teeb ta õigeid asju.
Sinu tervis ja vorm üldisemalt. Kuidas iseloomustad seda poolt?
Ptüi-ptüi-ptüi. Enesetunde üle ei saa üldse nuriseda, alati võib veel parem olla, aga ei tohi kurta.
Olen saanud ennast paremasse seisu kui siin üldiselt eelmistel aastatel (K. K. arvel on muuseas kõige enam mänge sel hooajal Varese meestest – 42, lisaks Itaalia karikas – toim). See on sündinud sellest, et olen piisavalt pidanud selja kallal nokitsema, ravi andma.
Kui palju sa iga päev individuaalset ja eritrenni teed, oma harjutusi, taastumist, selja eri? Mingit alternatiivravi vms?
Kui on võistkonna trenn – tavaliselt algusega 17.00 või 17.30, lähen ma tund või 45 minutit varem kohale. Teen seljaharjutusi ja natuke viskan ka. Rutiin on sees, n-ö ammu välja kujunenud osa päevast. See osa minu eritrennist kestabki 45–60 minutit.
Lisaks sellele käin maakeeli kondiväänaja juures, korra-kaks kuus. Mul on selleks kaks aastat olnud siin oma inimene, itaallane. Tema saab aru, mis seisus selg on, kas vajan mingit töötlust rohkem või vähem. Olen igasuguste eri inimeste juures käinud, aga tema, kelle juures olen nüüd käinud kaks aastat, lähenemine sobib mulle väga hästi.
See oli minu arvutuste järgi su seitsmes täishooaeg Itaalias. Kuhu paigutaksid selle rahulolu skaalal? Mis vajaka jäi?
Tõepoolest, on olnud edukamaid, on olnud kehvemaid aastaid. Keeruline hooaeg, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Lihtne ei ole, eriti see hilissügisene kaotuste periood.
Raske on, kuid sihime ikka play-off’i. Hinnangut anda on seetõttu veel vara, pärast kolme järgmist mängu on selleks sobivam aeg.
Hooaeg saab ilmselt peagi läbi. Kas jääd veel mõneks ajaks Itaaliasse?
Hee ... Hooaeg võib tõesti kohe-kohe lõppeda. Aga meil siin on 20+ kraadi juba mitu nädalat ... Ega väga ei kisu Eestisse ausalt öeldes.
Milliseks hindad Raini võimalusi saada tulevaks hooajaks korralik leping?
Oo, tal on väga suured võimalused. Võtame kas või minu näite. Tulin ka Bolognasse hooaja lõpus ja õnnestunud esitustega sain järgmiseks hooajaks hea lepingu Varesest. Ning Rainil on praegu väga head näitajad, meeskond on võitnud – mida paremat tahta?
Kuna Serie A2 Basketis on see kahe välismaalase piirang, peavad leegionärid ikka palju tööd ära tegema, punkte tooma, numbreid näitama. Seda on Rain ka teinud. Ning selleks ta siia toodigi.
Usun, omaenda kogemusele toetudes, et kui tema samaväärne hoog jätkub, võib tal hooaja lõppedes olla kosilasi nii Lega Basket Serie Ast kui ka Serie A2 Basketist.
Sinu suvised plaanid ja võimalik osalemine koondises – mis sa kostad? Martin Müürsepp lausus meie ajakirjaloos, et viisakas oleks lasta Kanguril puhata. Iseasi, kui ta ise avaldab soovi see töö ja teekond kaasa teha. Samas pole Kangur kusagil öelnud, et ta ei tule koondisse...
Jah, nii ongi. Ma pole öelnud, et tulen, ega ole öelnud ka, et ei tule. Liiati on koondisel tsükkel nii suvel (neli mängu) kui ka edu korral novembris-veebruaris. Ühelt poolt on suvi puhkuseaeg, aeg perele jne, teisalt kui palju mulle neid aastaid mängida ja koondises mängida ikka on antud ...
Sõnaga – suve kohta veel ei tea. Otsustan siis, kui hooaeg on läbi. Olen olnud Itaalias 12. augustist saadik, isegi korra pole kodus käinud vahepeal. Seega pole vaim selleks otsuseks veel valmis. Jätan lahtiseks.
Mis saab järgmisel hooajal?
Mu leping on 1 + 1, st juunis saab emb-kumb pool ümber mõelda. On otsustamise koht, klubil ja minul. Kus ma jätkan, ma veel ei tea.
Ajakirjast saab lugeda ka omajagu Kristjan Kanguri eluoluliste tegemiste kohta Itaalias, tema eelistuste kohta siin ja sealpool Euroopa telge ning mõtteid tulevikust.
