Uibo tõusis viiendaks kergejõustiku MM-il medali võitnud eestlaseks. Kas Kirt kerkib kuuendaks?

 (35)
Eestlastel kokku 10 medalit!
Maicel Uibo koos abikaasaga medalivõitu tähistamas.
Maicel Uibo koos abikaasaga medalivõitu tähistamas.Foto: Gary Mitchell, ZUMAPRESS.com/Scanpix

Kümnevõistleja Maicel Uibo võitis Dohas toimuval kergejõustiku MM-il hõbemedali. Sellega sai Uibost viies Eesti kergejõustiklane, kes maailmameistrivõistlustel medalini jõudnud.

Medalite osas tegi otsa lahti Jüri Tamm, kes võitis 1987. aasta Roomas vasaraheites 80.84-ga hõbemedali.

Järgmist medalit tuli oodata 14 aastat – 2001. aastal Edmontonis võitis kümnevõistluses hõbemedali Erki Nool. Noole kogutud 8815 punkti tähistavad siiamaani Eesti rekordit.

Kolmanda eestlasena jõudis kergejõustiku MM-medalini odaviskaja Andrus Värnik. Värnik tõusis medalistide sekka 2003. aastal Pariisis 85.17 m pikkuse viskega.

Kaks aastat hiljem ehk 2005. aastal Helsingis võitis Värnik 87.17-ga kuldmedali.

Kettaheitja Gerd Kanter kerkis Helsingis neljandaks eestlaseks, kes kergejõustiku MM-il medali võitnud. Kanter sai hõbeda kaela 68.57 m pikkuse heite eest.

Kaks aastat hiljem ehk 2007. aastal heitis Kanter juba 68.94 m, mis andis kuldse medali. Kanter tõusis sellega teiseks eestlasest kergejõustiku maailmameistriks.

Lisaks võitis Kanter seejärel veel ühe MM-hõbeda ja kaks MM-pronksi. Hõbeda teenis ta 2011. aastal Daegus 66.95-ga. Pronksmedalid teenis ta 2009. aastal Berliinis 66.88-ga ja Moskvas 2013. aastal 65.19-ga. Uibo medalivõit lõpetas seega eestlaste kuue aasta pikkuse ootuse. Viimane eestlaste kergejõustiku maailmameistrivõistluste medal pärineski 2013. aasta Moskva MM-ilt.

Seotud lood:

Kokku on eestlased nüüd kergejõustiku maailmameistrivõistlustelt võitnud kümme medalit: Kanter viis, Värnik kaks ning Uibo, Nool ja Tamm ühe. Antud medalitest kaks on kuldsed, kuus hõbedased ning kaks pronksist karva.

Eestlaste medalid kergejõustiku MM-idelt:

1. koht Andrus Värnik (odavise) 2005. aastal Helsingis (87.17 m)
1. koht Gerd Kanter (kettaheide) 2007. aastal Osakas (68.94 m)
2. koht Jüri Tamm (vasaraheide) 1987. aastal Roomas (80.84 m)
2. koht Erki Nool (kümnevõistlus) 2001. aastal Edmontonis (8815 p)
2. koht Andrus Värnik (odavise) 2003. aastal Pariisis (85.17 m)
2. koht Gerd Kanter (kettaheide) 2005. aastal Helsingis (68.57 m)
2. koht Gerd Kanter (kettaheide) 2011. aastal Daegus (66.95 m)
2. koht Maicel Uibo (kümnevõistlus) 2019. aastal Dohas (8604 p)
3. koht Gerd Kanter (ketteheide) 2009. aastal Berliinis (66.88 m)
3. koht Gerd Kanter (kettaheide) 2013. aastal Moskvas (65.19 m)

Nädalavahetusel võib kuuenda eestlasena kergejõustiku MM-il medalini jõuda Magnus Kirt. Kirt alustab odaviske võistlust hooaja edetabelijuhina. Mullu võitis Kirt Berliini MM-il pronksmedali. Kaks aastat tagasi toimunud Londoni MM-il sai ta 11. koha.

Odaviske eelvõistlus on kavas laupäeval (5. oktoobril) ning lõppvõistlus pühapäeval (6. oktoobril).