Doha MM-i kümnevõistluse vaatamine oli Raina Uibole kahtlemata meeldiv, aga samas siiski parajalt närviline tegevus. „Seekord vaatasin võistlust koduseinte vahel. Seal sain nii olla, nagu ise tahtsin. Teleri ees istuda ei suuda, karjusin, keksisin toas ringi, vahepeal käisin vett joomas,” kirjeldas Uibo kaasaelamist. „Loodetavasti naabrid ei pahandanud, et hilja õhtul sedasi kaasa elasin,” lisas ta muheldes.

Maicel Uibo sporditee pole olnud meelakkumine, palju on tulnud eelnevalt ka tagasilööke ja nii mõnedki huvilised on 26-aastast atleeti kippunud enneaegselt maha kandma. Ta läks suurte lootustega 2016. aastal Rio de Janeiro olümpiale, kuid sai kuulitõukes nulli. Järgmisel hooajal katkestas vigastustega kimpus olnud Uibo talvisel EM-il ja suvisel MM-il. Esimene suurem kordaminek tuli eelmise aasta sisehooajal, kui Põlvast pärit kümnevõistleja tõusis sise-MM-il pronksimehena poodiumile. Tekkis lootus, et saatus ongi pööranud talle oma lahkema pilgu. Paraku suvel Berliini EM-il vigastas ta teivashüppes jalga nõnda, et pidi staadionilt lahkuma ratastoolis ja sügisel tuli minna operatsioonile. Sel hetkel oli mehe seis väga keeruline: tervis oli tuksis, polnud tulemust, mis Eesti spordisüsteemis korralikult maksaks, tulevik oli ebamäärane.

Mis on need märksõnad, mis on aidanud Maicel Uibol tagasilöökide kiuste jõuda nüüd ühe suure eesmärgini? „Järjepidevus, tahe ja treening,” lausus Raina Uibo. „Pigem on siiani õnnestumine jäänud vigastuste taha, tahe on tal kogu aeg kõva olnud, samuti on ta järjepidevalt treeninud.”

Just see peaks olema õpetlik iva Maicel Uibo loos – alati on olemas tee suurte eesmärkide poole, kuid eelkõige peab endal jaguma kannatlikkust ja usku, et alustatu lõpuni viia.

Ema sõnul oli poeg lapsena vanemate jaoks paras kingitus. „Ta on kogu aeg olnud hea ja korrektne laps. Lapsevanema unistus. Trenni pole kunagi olnud vaja teda sundida, alati läks vabatahtlikult ja rõõmuga. See oli tema jaoks tavaline päeva osa, rutiin. Eks me oleme järjepidevalt nõudnud reeglitest kinni pidamist ja seadnud piire. Näiteks, mis kellani võis õhtul õues olla. Kauplemist meil ei olnud. Me pole isaga (Toomas Uibo – M. R.) ka kunagi mingeid ootusi talle peale pannud, et eesmärk oleks see või teine kohta saada,” rääkis Raina Uibo, kes sai eile öösel peale võistlusi portsu õnnitlussõnumeid, millele vastamine võttis tükk aega ning magama sai ta alles pool kolm öösel.

Tema hinnangul tuli kasuks see, et enne MM-i väga palju poja medalivõimalustest ei räägitud. „See on väga hea asi, kui ei panda sportlasele pingeid peale. Nad ise suudavad öelda ja ehk mõtlevad ka sisemuses nii, et see kõik neid ei kõiguta. Tegelikult mõjutab see minu arvates sportlast alateadvuses ikkagi palju,” arutles medalimehe ema.

Maicel Uibo viis Dohas isikliku rekordi 8604 punktini, see andis talle hõbemedali. Kulla võitis 21-aastane Saksamaa noor talent Niklas Kaul (8691), pronksi kanadalane Damian Warner (8529). Venelane Ilja Škurenjov (8494) jäi esimesena medalita, suursoosik Kevin Mayer katkestas võistluse vigastuse tõttu.