Kergejõustiku MM-il seisavad ees Eesti suured lootused. Kes on meie senised neli medalisti ja kes on jõudnud medalite lähedale?

 (11)
Kas Magnus Kirt võib tõusta viiendaks eestlaseks, kes võitnud kergejõustiku MM-il medali?
Kas Magnus Kirt võib tõusta viiendaks eestlaseks, kes võitnud kergejõustiku MM-il medali?Foto: VASILY FEDOSENKO, Reuters/Scanpix

Dohas peetaval kergejõustiku MM-il tulevad sel nädalal võistlusrajale nii odaviskajad kui ka kümnevõistlejad ehk ees seisavad kaks ala, mida Eesti fännid tänavu kõige rohkem ootavad. Odaviskes asub medalimõtetega võistlustulle hooaja edetabelijuht Magnus Kirt. Kümnevõistluses on suurte lootustega stardis Maicel Uibo, kõrgesse mängu loodab sekkuda ka Janek Õiglane.

Kui Kirt ja Uibo loodavad sekkuda medaliheitlusesse, siis tasub meenutada, et kergejõustiku MM-idelt on eestlastel medalid olemas nii odaviskes kui ka kümnevõistluses.

Kergejõustiku MM-idelt on üldse medali suutnud võita neli eestlast. Kõik mehed on seejuures olnud erinevate alade tegijad.

Medalite osas tegi otsa lahti Jüri Tamm, kes võitis 1987. aasta Roomas vasaraheites 80.84-ga hõbemedali.

Järgmist medalit tuli oodata 14 aastat – 2001. aastal Edmontonis võitis kümnevõistluses hõbemedali Erki Nool. Noole kogutud 8815 punkti tähistavad siiamaani Eesti rekordit.

Kolmanda eestlasena jõudis kergejõustiku MM-medalini odaviskaja Andrus Värnik. Värnik tõusis medalistide sekka 2003. aastal Pariisis 85.17 m pikkuse viskega.

Kaks aastat hiljem ehk 2005. aastal Helsingis võitis Värnik 87.17-ga kuldmedali.

Kettaheitja Gerd Kanter kerkis Helsingis neljandaks eestlaseks, kes kergejõustiku MM-il medali võitnud. Kanter sai hõbeda kaela 68.57 m pikkuse heite eest.

Seotud lood:

Kaks aastat hiljem ehk 2007. aastal heitis Kanter juba 68.94 m, mis andis kuldse medali. Kanter tõusis sellega teiseks eestlasest kergejõustiku maailmameistriks.

Lisaks võitis Kanter seejärel veel ühe MM-hõbeda ja kaks MM-pronksi. Hõbeda teenis ta 2011. aastal Daegus 66.95-ga. Pronksmedalid teenis ta 2009. aastal Berliinis 66.88-ga ja Moskvas 2013. aastal 65.19-ga.

Kui MM-medalini on jõudnud neli Eesti kergejõustiklast, siis medalile on päris lähedale jõudnud veel mitu sportlast. Seejuures on nendel puhkudel tegemist olnud ikka odaviske, kümnevõistluse või kettaheitega. Odaviskajates on Värniku kõrval esikaheksasse jõudnud veel Heino Puuste ja Risto Mätas. Kümnevõistlejatest on lisaks Noolele esikaheksasse murdnud veel Janek Õiglane ja Kristjan Rahnu. Naiste seitsmevõistluses on sellise tasemeni küündinud Larissa Netšeporuk. Kettaheites on Kanteri kõrval tipus tiirelnud Aleksander Tammert ja Märt Israel.

Hüppajatest on esikaheksasse jõudnud ainult teivashüppaja Valeri Bukrejev ja kaugushüppaja Ksenija Balta. Bukrejev oli 1993. aastal Stuttgartis seitsmes ning Balta 2009. aastal Berliinis kaheksas.

Nagu näha, siis ühtegi jooksjad ei ole MM-il esikaheksasse ehk finaali jõudnud. Kõige lähemale ongi jõudnud 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes sai tänavu Dohas 400 m tõkkejooksus kirja 9. koha.

Eesti sportlased, kes on jõudnud kergejõustiku MM-il finaali tasemele ehk 8 parema sekka:

1. koht Andrus Värnik (odavise) 2005. aastal Helsingis (87.17 m)
1. koht Gerd Kanter (kettaheide) 2007. aastal Osakas (68.94 m)
2. koht Jüri Tamm (vasaraheide) 1987. aastal Roomas (80.84 m)
2. koht Erki Nool (kümnevõistlus) 2001. aastal Edmontonis (8815 p)
2. koht Andrus Värnik (odavise) 2003. aastal Pariisis (85.17 m)
2. koht Gerd Kanter (kettaheide) 2005. aastal Helsingis (68.57 m)
2. koht Gerd Kanter (kettaheide) 2011. aastal Daegus (66.95 m)
3. koht Gerd Kanter (ketteheide) 2009. aastal Berliinis (66.88 m)
3. koht Gerd Kanter (kettaheide) 2013. aastal Moskvas (65.19 m)
4. koht Heino Puuste (odavise) 1983. aastal Helsingis (84.56 m)
4. koht Erki Nool (kümnevõistlus) 1995. aastal Göteborgis (8263 p)
4. koht Aleksander Tammert (kettaheide) 2005. aastal Helsingis (64.84 m)
4. koht Märt Israel (kettaheide) 2011. aastal Daegus (65.20 m)
4. koht Gerd Kanter (kettaheide) 2015. aastal Pekingis (64.82 m)
4. koht Janek Õiglane (kümnevõistlus) 2017. aastal Londonis (8371 p)
6. koht Erki Nool (kümnevõistlus) 1997. aastal Ateenas (8413 p)
6. koht Kristjan Rahnu (kümnevõistlus) 2005. aastal Helsingis (8223 p)
7. koht Valeri Bukrejev (teivashüpe) 1993. aastal Stuttgartis (5.75 m)
7. koht Aleksander Tammert (kettaheide) 2003. aastal Pariisis (64.50)
7. koht Larissa Netšeporuk (seitsmevõistlus) 2003. aastal Pariisis (6154 p)
8. koht Aleksander Tammert (kettaheide) 2007. aastal Osakas (64.33 m)
8. koht Ksenija Balta (kaugushüpe) 2009. aastal Berliinis (6.62 m)
8. koht Risto Mätas (odavise) 2013. aastal Moskvas (80.03 m)

Kui sel korral on eestlaste suurimateks lootusteks Kirt ja Uibo, siis MM-idel ei ole kumbki veel kaheksa parema sekka mahtunud. Uibo parimaks tulemuseks on 2015. aasta Pekingi MM-i 10. koht 8245 punktiga. Kirdi parimaks tulemuseks on 2017. aasta Londoni MM-i 11. koht. Toona lennutas ta piiki 80.48 m kaugusele.

Kümnevõistlus peetakse Dohas kolmapäeval (2. oktoobril) ja neljapäeval (3. oktoobril). Odaviske eelvõistlus on kavas laupäeval (5. oktoobril) ning lõppvõistlus pühapäeval (6. oktoobril).