Kahvlisse pandud ETV spordikommentaator: kardetakse midagi muuta, lihtsalt ei ole julgust. Ikka vana jama aastast aastasse
Rahvusvaheline telepilt keskendub jooksudele, eestlasi huvitavad rohkem pigem väljakualad ja seetõttu tekitavad ülekande režissööri valikud frustratsiooni. Sotsiaalmeedias on lahvatanud emotsionaalne ja kirglik arutelu teemal, kas Kilumets ja Osila peaksid televaatajatele rohkem reaalajas väljakualade tulemusi ette vuristama või mitte. Praegu on võetud pigem joon, et tehakse tele-, mitte raadioülekannet st lähtutakse telepildist, tulemuste ettelugemine rikuks televaataja elamuse, kui nimetatud sooritus mingi ajalise viivituse järel siiski kordusena pilti jõuab. Samas tihti need sooritused ei jõuagi pilti.
Juhan Kilumets, kuidas te olete Helar Osilaga asjad omavahel kokku leppinud? Millisel juhul pildiväliselt tulemusi edastate ja millal mitte? On see spontaanne või on konkreetsed kokkulepped?
Meil on Helariga selline kokkulepe, et Eesti sportlaste tulemusi kinni ei hoia. Need ütleme ikka kohe ära igal juhul. Aga üldiselt lähtume sellest, millal mingi asi pilti jõuab. Me kunagi ju lõpuni ei tea ja vahel juhtub, et info, mida kinni hoiame, tuleb ikkagi muu pildi peale öelda, sest telepilti konkreetne katse ei jõuagi. Küll aga ei ole meie arust põhjendatud see, kui ütleme kohe kõik tulemused ära ja siis pärast nendime, et nüüd näeb hüpet, millest juba rääkisime.
Keeruline on tasakaalupunkti leida, aga me üritame. Kui me võtaks teistsuguse lähenemise, siis oleks veel rohkem pahandajaid. Et miks me ütleme ette ära, kui mõne minuti pärast on võimalik sama asja näha. Keerulises olukorras on kindlasti õigem läheneda nii, et ootame mõne minuti ja jälgime ise tulemusi, panustades sellele, et head hüpped, heited, tõuked jõuavad väikese viivisega telepilti. Olen nõus, et alati see ei tööta ja vahel mõjuvad üksteise otsa monteeritud kolm teivashüppe turbokatset naljakalt, kui neid justkui laivis kommenteerida. Aga usu mind, see teebki selle ülekande tegemise keeruliseks. Just see pidev dilemma, millal mida öelda ja millal mitte.
Tavalisel televaatajal ju ei ole vahet, kas ta saab Taylori (kolmikhüppes maailmameistriks tulnud Christian Taylor – M. R.) tulemuse koos pildiga teada mõni minut hiljem või kohe, kui see hüpe hüpatud on. Need fännid, kellel paralleelselt teleülekandega on tulemuste info ees, teavad niikuinii ja neile ehk tõesti mõjub naljakalt, kui mina kolm minutit hiljem veidi üllatust teesklen. Kusjuures teesklema on vale sõna. Ma ju ise näen ka seda hüpet siis esimest korda tihti. Ja samamoodi naudin soorituse ilu ja rõõmustan siiralt, mis sest, et tabelis oli tulemus paar minutit varem.
Miks ikkagi on väljakualad rahvusvahelises telepildis vaeslapse osas?
Väljakualad on vaeslapse osas, sest rahvusvahelise pildiga töötavate vaesemate riikide palveid ei võeta kuulda. Suurtel ja rikastel on nagunii oma pilt tellitud ja neil pole vahet, nemad toodavad oma pilti. Väikestel ja vaesematel on enamasti ainult integrated feed ehk rahvusvaheline pilt.
Millegipärast on see traditsioon aga jäänud, et jooksualad domineerivad. See on pikalt nii olnud,
suured riigid on alati eelistanud jookse, aga nüüd on olukord, kus nendel on juba ammu oma pilt käes ja neil pole vahet. Põhimõtted on aga jäänud samaks ja rahvusvaheline pilt ikka jooksukeskne. Ja aastate jooksul on vingujaid vähemaks jäänud. Rohkem on neid, kes toodavad oma pilti ega sõltu rahvusvahelisest pildist. Neil, kel pole nii palju raha, ei jää muud üle, kui loota, et režissöör teeb normaalseid otsuseid. Aga üldine joon on tõesti juba paarkümmend aastat sama olnud. Eeldatakse, et jooksuala näitamine rahuldab suurema hulga vaatajate ja riikide vajaduse, väljakualade näitamata jätmine toob kaasa vähem virinat.
Eks sama dilemma nagu kommentaatoritel on ju ka vaatajatel – kas jälgida tulemusi reaalajas või siis loota, et näeb teles. Minu arust see ongi kergejõustiku üks suuremaid väljakutseid, kuidas rahuldada erinevate vajadustega vaatajate huvisid. Samas aastaid on selle osas paigal tammutud.
Täiesti nõus sinuga! Võib-olla kunagi oleme nii rikkad, et toodame oma pilti ise. Aga vaevalt. Erikanalite tellimisest ja hindadest oskab täpsemalt rääkida toimetuse juht Rivo Saarna. Üldiselt me lähtume lihtsast põhimõttest, et kui eestlane on väljakuala lõppvõistlusel, siis tellime eraldi feed'i. Ja seekord on meil ka mitmevõistluse mõlemal päeval oma pilt olemas.
MM-i eel koosolekul lubati revolutsioonilist rahvusvahelist telepilti, split screen'e ja muud seesugust. Reaalsus on ikka see, et minimaalselt kasutatakse. Kokku on kasutatud vist umbes kolm korda, ja see on hästi töötanud nendel hetkedel. Aga ainult eriolukordades võetakse julgus kokku,
a la maailmarekordiüritus. Kardetakse midagi muuta, lihtsalt ei ole julgust. Ikka vana jama aastast aastasse. Meeste kaugushüpe oli ju täielik nali, seda ei näidatud üldse. Õnneks naiste vasaraheide oli pildis peaaegu algusest lõpuni. Meile lubati, et pikkade jooksude pilti katkestatakse varasemast rohkem, et väljakul toimuvat näidata. Ja mis siis toimus? Meeste 5000 meetri eeljooksud olid algusest lõpuni mõlemad telepildis.
