Uued vedrutossud raputavad maratonimaailma: kas keelatud abivahend või mitte?
Kergejõustikus pole unelmpiire, mida rünnata, palju alles jäänud. Jim Hines purustas juba 1968. aastal 100 meetri sprindis 10 sekundi barjääri, Roger Bannister sai 14 aastat varem miilijooksus jagu nelja minuti piirist. Sergei Bubka näitas, et teibaga võib ületada kuus meetrit, Jonathan Edwards alistas kolmikhüppes 18 meetrit ja Roman Šebrle kümnevõistluses 9000 punkti piiri. Nüüd räägitakse unistavalt maratonijooksus kahe tunni alistamisest.
Rekordiüritus Monza vormelirajal
Adidase tossudes jooksnud Keenia staier Dennis Kipruto Kimetto viis 2014. aastal maailmarekordi 2:02.57-ni. Nike on vastukaaluks disaininud jooksutossud Zoom Vaporfly, mis olevat revolutsioonilised, eriti viimane versioon Zoom Vaporfly 4%. Jalats kaalub kõigest 184 grammi, ei väsita sääri ja tallas on süsinikkiust plaat, mis kasutab elastsusenergiat paremini ära, tekitades väikese vedruefekti. Katsete põhjal aitavat see jooksjal tavalise jalatsiga võrreldes säästa 4% energiat. „Kui tõesti nii, siis võrdub see allamäge jooksuga, kus languse nurk on 1–1,5 kraadi,” rehkendas Lõuna-Aafrika Vabariigi sporditeadlane Ross Tucker.
Rio de Janeiro olümpial kandsid imetosse keenialasest võidumees Eliud Kipchoge ja pronksi saanud ameeriklane Galen Rupp. Laupäeval korraldab Nike Monza vormel 1 ringrajal katse purustada kahe tunni piir. Kokku läbitakse jooksjate jaoks ideaalsel kõrgusel (180 meetrit merepinnast) sobiliku temperatuuri (keskmiselt 12 kraadi) ja tuuleoludega järskude kurvideta 2,4-kilomeetrisel rajal 17 ringi. 18 tempomeistri kõrval tulevad starti Kipchoge, poolmaratoni maailmarekordimees Zersenay Tadese (Eritrea) ja Lelisa Desisa (Keenia). Kõigil on jalas individuaalselt jala järgi disainitud papud.
Kuid olgu aeg Itaalias milline tahes, maailmarekordina see kirja ei lähe. „Ametliku rekordi püstitamiseks peaks IAAF (maailma kergejõustikuliit – M. R.) ise distantsi ära mõõtma. Ja reeglite järgi peavad jootmispunktid olema kindlates kohtades, neil sõidab saateauto kogu aeg kõrval,” selgitas Eesti parim maratonijooksja Roman Fosti. „Pealtvaatajaid sinna ei lubata, ainult filmitakse üritust. Aga filmi saab lõigata – äkki pannakse korraks seisma, mehed puhkavad vahepeal ja siis jooksevad edasi?”
Hiljuti sai Nike tagasilöögi. Nende sportlane Kenenisa Bekele läbis sügisel Berliini maratoni 2:03.03-ga ning läks Londonis enesekindlalt maailmarekordit ründama, kuid jäi Daniel Kinyua Wanjiru järel 2:05.57-ga teiseks. „Uued tossud tekitasid ville, pidin tehnikat kohendama,” kõlas pool distantsi rekordigraafikus püsinud Etioopia ässa selgitus.
Bostoni maratonil protestiti
Fosti pole kõnealuseid jalanõusid näinud ega katsetanud, kuid jääb skeptiliseks. „Adidas tuli samasuguse mudeliga juba varem välja. Tundub, et see on pigem reklaam ja promo. Kurat, 4%? Ulme, ei tahaks uskuda. Aga see võiks seada sportlased ebavõrdsesse olukorda,” arutles ta.
Ka Tiidrek Nurme on äraootaval seisukohal. „Bekele on läbi aegade kõige kõvem mees staadionil, tema jookseb häid aegu ükskõik milliste tossudega. Kaldun arvama, et tegu on turundusliku nipiga. Mina täna sellesse kahe tunni juttu ei usu. Iseenesest oleks huvitav proovida, kas annab efekti. Aga võrdusmärk uute tossude ja dopingu vahele seada oleks liiast,” mõtiskles Nurme.
Siiski on juba tõstatatud teema, kas uued tossud on keelatud abivahend. Paralleeli on veetud ujumises palju segadust tekitanud imetrikoodega, meenutatud on ka kurikuulsat tehisjalgadega jooksjat Oscar Pistoriust, kelle puhul uuriti pikalt, kas süsinikkiust vedrujalad annavad teiste ees eelise. „Kuulsin hiljuti maratonis „pooliku” naiste maailmarekordi teinud Mary Jepkosgei Keitany mänedžerilt, et ta esitas Bostoni maratoni korraldajatele nende tossude pärast protesti. Tema sõnul on IAAF-i reeglites punkt, millega need pole vastavuses,” lausus Fosti.
