1996. aastal võitis Engquist kuldmedali Atlanta olümpial ja 1997. aastal võitis ta Ateenas MM-tiitli. 1999. aasta Sevilla MM-il lisandus veel MM-pronks. Engquist nautis Rootsis suurt populaarsust. 1999. aastal diagnoositi tal rinnavähk ning sportlaskarjäär tuli pooleli jätta.

Siiski ei soovinud Engquist nii kergelt alla anda ja ta tuli tippsporti tagasi. Seekord oli ta ette võtnud bobisõidu. Tema eesmärgiks oli tõusta esimeseks naiseks, kes võitnud kuldmedali nii tali- kui ka suvemängudel.

Koos Karin Olsson Westergreniga kahebobi moodustanud Engquist jäi 2001. aasta lõpus aga dopinguga vahele ning ilus muinasjutt leidis lõpu. Varasemalt rootslaste poolt “Meie Ljudmillaks“ kutsutu sai nüüd hüüdnimeks “Dopingupatune venelane“.

Skandaal paisus Rootsis suureks ning ajaloo prügikastist toodi välja ka fakt, kuidas ta oli omal ajal veel NSVL-i sportlasena andnud samuti positiivse dopinguproovi. Toonane proov oli küll vaidlustatud ja võistluskeeld tühistatud.

Nüüd on toona juhtunust otsustanud rääkida Engquisti võistluskaaslane Westergren.

“Kui Ljudmillat testiti, siis testiti ka mind. Ma ei tea, mis on õige või vale, kuid mõnikord toetasid meid ettevõtted, kellelt saime erinevaid vitamiine,“ meenutas ta intervjuus Radio Sportsile.

“Mina ei võtnud neid kunagi, kuid ma ei rääkinud sellest ka Johan Engquistile. Kui pidin dopinguküttide paberile kirja panema ained, mida tarvitan, siis ma ei pannudki antud vitamiine kirja,“ lisas ta.

Ljudmilla mänedžerina tegutsenud Johan Engquist nägi seda ning soovitas Westergrenil ikkagi vitamiinid nimekirja lisada. “Ta oli häiritud, et ma ei olnud neid söönud. Ma ei saa väita, et nendel tablettidel oli midagi viga, kuid tahan öelda, et sportlane peab väga täpselt jälgima, mida ta sööb,“ sõnas ta.

Varasemalt Rootsis suurt populaarsust nautinud Engquistid on nüüdseks elama kolinud Hispaaniasse.