KOMMENTAAR: Miks saavad Keenia - Etioopia "maavõistlused" kõige enam eetriaega?
Kergejõustiku Teemantliigat vaadates oleme harjunud, et teleülekande alguseks on Gerd Kanter koos teiste kettaheitjatega jõudnud juba pesemas käia, mitmekäigulise õhtusöögi teha ning soovi korral ka tribüünile võistlust vaatama minna.
Täpselt nii juhtus näiteks neljapäevasel Oslo etapil, kus kettaheide oli lõppenud umbes kella 19.30ks, ülekanne algas 21.00.
Vähem populaarsete alade pilti mittemahtumine on paratamatus, sest otseülekandeid viie või kuue tunni pikkuseks venitada ei taheta. Ent arusaamatuks jääb see, kas pikamaajooksud on tõesti kõige populaarsemad alad, sest miks muidu näiteks 5000 meetri jooks ja 3000 meetri takistusjooks nii palju eetriaega saavad?
Võtkem kasvõi äsja mainitud naiste 5000 meetri jooks, mis Oslos oodatult Etioopia ja Keenia "maavõistluseks" kujunes. Parim mitte neid riike esindav sportlane oli kümnendana lõpetanud Bahreini esindaja Shitaye Eshete, kes sündis, üllatus-üllatus, Etioopias. Tegu on väga tublide ja andekate sportlastega, aga jube raske on tekitada endas suurt huvi selle vastu, kas võidu võttis parajasti Meseret Defar või Viola Jelegat Kibiwot.
Ma ei ütle, et neid alasid ei peaks näitama, kuid küsimus on mahus. Kui 5000 meetri jooksuga samal ajal oli käimas naiste kõrgus-, teivas- ja kaugushüpe, siis milleks on vaja pikamaajooksjate tutvustamist alustada ammu enne starti, kui sportlased pole veel soojendusdressigi ära võtnud, ning jätkada iga nurga alt korduste näitamist veel mitu minutit pärast jooksu lõppu? Rääkimata siis veel sellest, et otsepildis näidati ka suurt osa 15 minutit kestvast jooksust endast, kus lõpplahendus tegelikult alles viimasel (ja vahel ka eelviimasel) ringil selguma hakkas.
Kui naiste kõrgus- ja teivashüpet näidati jooksudele vaatamata küllaltki tihedalt, siis naiste kaugushüpe ja meeste odavise - mis on igal aastal tänu Andreas Thorkildsenile üks Oslo võistluse peaaladest - said teenimatult ja piinlikult vähe eetriaega. Näiteks odaviskes mahtusid pilti viis katset (kui mu mälu mind ei peta) ning kõik need olid näidatud tagantjärgi, kui iga vähegi usinam spordisõber oli juba ise tulemused internetist üles otsinud. Seejuures meeste odaviset kattis umbes kümne minuti jagu (koos tutvustamistega) meeste 3000 meetri takistusjooks, kus kuus esimest lõpetajat olid Keeniast.
Kergejõustik on juba kord selline spordiala, kus samal ajal toimuvad tihti mitu põnevat võistlust. Seetõttu pärineb ka diskussioon selle üle, kas ja kui palju midagi näidata, ammusest ajast. Raske uskuda, et Keenia ja Etioopia oma televaatajate arvuga kogu ülejäänud maailma üle lööb. Seega jääb õhku küsimus: kas maailma kergejõustikupublik eelistabki Etioopia - Keenia "maavõistlust" näiteks Anna Tšitšerova ja Blanca Vlasici duellile? Paistab, et legendaarsete jooksumeeste Sebastian Coe ja Steve Ovetti duellid põksuvad endiselt kergejõustikusõprade südametes, mis sest, et kesk- ja pikaamaadistantside pearolle täidavad brittide asemel aafriklased.
