Nimetatud väljaannete käsutuses on andmed 2001.-2012. aastast 12 000 vereproovi kohta 5000 erinevalt sportlaselt, kellest 800 puhul kahtlustatakse dopingu kasutamist.

IAAF on viimastel päevadel jäänud kaitsvale positsioonile ning hoiab tänases pressiteates jätkuvalt sama joont.

"Avaldatud süüdistused on sensatsioonijanused ja segased: tulemused, millele viidatakse, ei ole positiivsed dopinguproovid. ARD ja The Sunday Times tunnistavad samuti, et nende andmete analüüs ei ole tõestus dopingust.

Väited, nagu IAAF oleks kahtlaste vereprofiilide käsitsemisel olnud hooletud või pole neid edasi uurinud, on pettumust tekitavad ning valeinformatsiooniga ajakirjandus. IAAF on valemängurite püüdmisel ja karistamisel kasutanud kõiki vahendeid, mis meie antidopingutöös kasutada on," seisis avalduses.

IAAF lükkab ümber ka väited, nagu oleks ARD ja Sunday Times'i käsutusse sattunud andmed salajased, öeldes, et nad avaldasid selle andmestiku detailse analüüsi juba neli aastat tagasi. Sellegipoolest mõistetakse hukka, et ilma IAAF-i loata sellised meditsiinilised andmed valedesse kätesse on sattunud.

Sunday Times lasi kahtlaste vereproovide tulemusi hinnata maailma antidopingu juhtivatel asjatundjatel Robin Parisottol ja Michael Ashdenil, kes aga IAAF-i sõnul pole piisavalt pädevad neid andmeid hindama.

"Need eksperdid pole kunagi IAAF-i heaks töötanud ega oma seetõttu mingit positsiooni ütlemaks, mida IAAF on või pole oma vere- ja uriiniproovide testimise väljatöötamisel ja arendamisel teinud. Nad tegelevad vaid oletamisega. IAAF lükkab kategooriliselt ümber ARD ja Sunday Timesi väited, nagu me poleks oma vereproovide testimise programmi järgmisel olnud piisavalt tõhusad."

Veel lisab IAAF, et on selle andmestiku seast juba kuute kahtlase verenäiduga sportlast karistanud. "Nagu ajalehele sai ka juba enne loo avaldamist öeldud, siis käivitamise iga proovi puhul intsensiivse uurimise, mille tulemusena said kuus atleeti vahele võetud ja karistatud."