Fedrick Dacres: proovisin kettaheidet, kui mõistsin, et sprinterit minust ei saa
„Jamaikas pole just kerge kettaheitja olla, kuid annan endast parima,” tunnistas 22-aastane Dacres eile põgusas intervjuus Delfile ja Eesti Päevalehele. Tema sõnul tähendab saareriigis sõna „kergejõustik” laiema üldsuse jaoks senini kiirjooksu ehk sprinti.
„Fedrick on jõudnud küll maailma tippu, kuid tema rahalisi võimalusi ei anna võrrelda isegi keskmiste Eesti sportlaste omadega," lisab Dacresi eestlasest mänedžer Hans Üürike. "Sain talle hiljuti sponsorilepingu Pumaga ja nägin siirast rõõmu, kui ta esimese saadetise – kaks kastitäit heitesusse – kätte sai. Eurooplased võtaksid seda kui normaalsust, temale annab see aga meeletult motivatsiooni.”
Kettaheite juurde sattus Dacres 16-aastasena. „Mõistsin toona, et sprinterit minust ei saa. Sellest saati, kui proovisin Jamaika kettaheiteguru Julian Robinsoni soovitusel kettaheidet, pole ma enam tagasi vaadanud," rõõmustab 191-sentimeetrine Dacres.
Dacres oli tegelikult mullugi 68-meetrise heitega (68.02) paar kuud maailma hooaja edetabelijuht, kuid tänavu on ta sama suutnud juba aasta esimestel kuudel ning kahel järjestikusel võistlusel - esmalt viis ta Jamaika rekordi 68.67-ni ja seejärel 68.88-ni -, mis kinnitab, et tegu pole juhusega. Ühtlasi alistas ta 1976. aastast kuulsa sakslase Wolfgang Schmidti nimel püsinud kuni 22-aastaste maailma tipptulemuse (68.60).
Dacres on Üürikese sõnul n-ö uue generatsiooni kettaheitja, kes kummutab müüdi, et selle ala tegija peab olema väga suur, tugev ja raske. „Võib ka teist rada pidi, kiiruse ja plahvatuslikkusega tippu jõuda,” ütleb mänedžer. „Fedrick on kõige nõrgem, kuid samas kõige kiirem kettaheitja, keda olen näinud. Sellistel plahvatuslike omadustega noortel meestel on siiski ka oma miinused: tema tulemused kõiguvad kohati üle kümne meetri. Peamine ülesanne tänavuseks hooajaks ongi tehnikat kindlamaks lihvida, et ta stabiilselt 66 meetrit heidaks.”
„Oma tänavuse arengu põhilisteks põhjusteks pean jõu ja seeläbi ka kaalu kasvu (Dacres kaalub nüüd 110 kilo, mis on kettaheite mõistes jätkuvalt sulgkaal – toim)," ütleb Dacres. "Samuti on imesid teinud keskkooliaegse tehnika juurde naasmine ehk heite lihtsustamine. Olen siiski väga ettevaatlik, sest alati võib midagi juhtuda. Mu eesmärk on lihtsalt paremaks saada ja kui see toob mulle Londoni MM-ilt medali, oleksin väga tänulik."
Üürike pole ainus eestlane, kellega Dacres on kokku puutunud. „Tean nii Gerd Kanterit kui ka Martin Kupperit. Olen vaadanud Gerdi tehnikast palju videoid. Imetlen teda, sest minusuguse noore mehe jaoks on alati olnud eriline vaadata tema võimsaid heiteid. On tõeliselt lahe nüüd ka ise selliste meestega nagu Gerd koos võistelda. Sain tänu Hansule eelmise suve alguses isegi Tallinnas temaga koos trenni teha. Ta on lahe tüüp ja mul on hea meel, et ta püsib 37-aastasena maailma tipus.”
