Delfi ennustab: Eestil on kergejõustiku EM-il ideaalis kolm medalilootust

 (16)
Marek Niit
Kui heas hoos on Niit EMil?Foto: Ilmar Saabas

27. juunil algavad Helsingis kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused. Delfi usub, et hea medalivõimalus on seekord vaid Gerd Kanteril. Ideaalse õnnestumise korral sihivad kohta esikolmes ka Marek Niit ja Anna Iljuštšenko. Üllatusvõimelisi sportlasi jagub 23-liikmelisse kergejõustikukoondisesse küllaga.

Esmakordselt on kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused samal aastal olümpiaga ja seetõttu jäävad paljud tipud suvehooaja esimesest tiitlivõistlusest eemale. Seetõttu on üpris raske veel praegu öelda, kes võistlema tulevad ja kes mitte. Selge on aga see, et eestlaste võimalused jõuda näiteks kaheksa parema hulka on paremad kui kaks aastat tagasi Barcelonas, kus kõik Euroopa paremad kohal olid.

Medalilootused

Suurimaks medalilootuseks on juba mitmendaid tiitlivõistlusi järjest olümpiavõitja Gerd Kanter, kellel just Euroopa meistrivõistluste kuldmedal seni veel saavutamata. Kanteri jaoks pole EM küll sama tähtis kui Londoni olümpia, aga hiljuti üle 67 meetri heidetud hooaja parim tulemus annab märku, et ka Helsingis võistleb Kanter kõige kõrgemate kohtade eest.

Anna Iljuštšenko eelmisel suvel hüpatud isiklikust rekordist 1.96 on sel aastal suutnud enamat vaid kaks naist Euroopas. Seetõttu usume, et kui Anna jõuab EMiks tippvormi, siis on tal ka võimalus võistelda medalite eest. Sama kehtib meie esisprinteri Marek Niidu kohta. Hiljuti kesise vormi üle kurtnud Niit on sel aastal jooksnud head ajad nii 100 meetris kui ka 400 meetris, mis annab lootust, et EMil võiks hea aeg tulla ka 200 meetri jooksus. Praeguse seisuga sajas ja neljasajas meetris Niit EMil ei stardi ja seega ongi kõik kaardid laotud vahepealsele distantsile. Kindlasti pole Niidul kerge EMil hästi joosta, sest kevadel pidi saarlane olema tippvormis USAs ülikooli võistlustel ja suve põhieesmärgiks on tal ikkagi eelkõige Londoni olümpia.

Seotud lood:

8 hulka pääsejad

Märt Israel oli küll eelmise suve maailmameistrivõistlustel neljas, aga sel välishooajal on kirjas seni vaid 63 meetrit. Kuivõrd kettaheite tase on olnud maailmas ja ühtlasi ka Euroopas praegu väga tugev, siis Israelilt medalit nõuda on seekord veel ehk liiga palju. Loomulikult loodab Delfi, et Israel suudab end ületada ja võidelda Helsingis ka medali eest, aga selle hooaja Euroopa edetabeli koht neljandas kümnes ei anna selleks suuri lootusi.

Teiseks võiks kohta kaheksa hulgas ehk finaalis loota 400 meetri tõkkejooksjalt Rasmus Mägilt, kelle aeg 49,98 annab Euroopa edetabelis küll 22. koha, aga vahed on väiksed ja näiteks eelmisel EMil Barcelonas pääses finaali veel ka ajaga 50,33.

Tiidrek Nurme vormi kohta palju andmeid ei ole, aga staier on korduvalt tõestanud, et suudab suurvõistlustel joosta häid aegu. Seetõttu pole võimatu, et 5000 meetri distantsil osalev Nurme jookseb end seekord ka esikümnesse. Kindlasti jahib kohta esikaheksas veel odaviskaja Risto Mätas, kes on sel aastal stabiilselt visanud 80 meetri kanti. Oma selle hooaja parima 80.49-ga oleks Mätas kahe aasta tagusel EMil olnud täpselt kaheksas.

Kohta kaheksa hulgas võiks naistelt oodata Iljuštšenko kõrval eelkõige Grit Šadeikolt, kes eelmisel aastal U23 EMi võites tegi märgatava arenguhüppe. Sarnast tulemust korrates (6134 p) on head võimalused ka täiskasvanute tiitlivõistlusel lõpuks hea koht saada.

Võimalikud esilekerkijad

Võimalike esilekerkijate seltskond jaguneb kaheks: ühed on need, kes pole sel hooajal veel eriti võistelnud ja teised jällegi need, kellelt on sel hooajal juba üllatavalt häid tulemusi nähtud. Esimesse eelnimetatud gruppi kuuluvad 400 meetri jooksja Maris Mägi ja odaviskaja Raine Kuningas, kelle vormi kohta saab spordisõber aimu ilmselt alles EMil. Häid tulemusi on aga hooaja esimeses pooles näidanud juba odaviskaja Tanel Laanmäe, kuulitõukaja Raigo Toompuu, takistusjooksja Kaur Kivistik ja sprinter Richard Pulst. Naistest võib häid tulemusi oodata talvel mitu korda teivashüppes Eesti rekordit parandanud Lembi Vaherilt ja Soomes elavalt kõrgushüppajalt Eleriin Haasilt, kes talvel hüppas uueks isiklikuks rekordiks 1.90.

Kogemuste hankijad

Selles grupis on EMi normi täitnud vaid kõrgushüppaja Grete Udras, kümnevõistleja Tarmo Riitmuru ja odaviskaja Marko Jänes. Nemadki tegid seda eelmisel aastal. Udras ja Jänes pole paraku suvehooajal eelmise aastaga võrreldavaid tulemusi näidanud, Riitmuru teeb hooaja esimese mitmevõistluse just EMil. Wild card'iga võistlema pääsevatel kolmikhüppajal Igor Syuninil ja kõrgushüppajal Karl Lumil pole EMil kerge. Kvalifikatsioonist edasi pääsemine nõuab Lumilt kindlasti rekordit, Syunini lõppvõistlusele saamine on paljuski kinni selles, kui suur osa Euroopa paremikust võistlusest eemale jääb. Barcelonas oli kvalifikatsioonist finaali pääsemiseks vaja hüpata 16.76, sel EMil võib see aga langeda isegi 16.30 - 16.40 kanti.

Tublilt on alustanud välishooaega kaugushüppaja Rain Kask ja kettaheitja Kätlin Tõllasson, aga nende tase pole kõigi eelduste kohaselt finaalipääsuks veel piisav. Kuna tegu on noorte sportlastega, siis kogemuste hankimise poolest tuleb osalemine kindlasti kasuks.