"Ma pole seitse kuud tilkagi alkoholi joonud. Alguses oli raske, aga nüüd pole mul selle vastu enam üldse huvi. Kuigi ilm on väga ilus, siis janu ei ole," rääkis 55-aastane rootslane.

"Mul ei ole mingit soovi ennast järgmisel päeval halvasti tunda. On olnud lõbusaid aegu, aga nüüd on aeg elada teistmoodi. Kui kolm päeva järjest pummeldada, ei ole üldse lõbus üles ärgata. Tekib paanika ja meelde tulevad kõige kohutavamad unenäod," lisas ta.

Aastatega oli Sjöbergi taluvus suureks kasvanud.

"Võisin juua kümme õlut ja rahulikult magama minna. Kui osalesin Rootsi tantsusaates, tehti meile enne võtteid terviseuuring. Alkohlitarbimiseni jõudes jäi minu jaoks variante puudu. Küsiti, kas ma joon pudeli veini... ei, ma võin juua viis tükki järjest. Ma ei pea ennast alkohoolikuks, aga kui vaadata terviseameti soovitusi, siis jah, pigem ma ikkagi olen alkohoolik," rääkis kolmekordne olümpiamedalist.

Sjöbergi elu pole aga lihtne. Koroonakriis võttis temalt kõik tööotsad.

"Vabastasin ennast sügisel kõikidest kohustustest, et alkoholiprobleemile keskenduda. Sain juba jaanuari lõpus aru, et firmad teevad viiruse leviku tõttu kärpeid ja mul pole mõnda aega võimalust uuesti tööd leida. Olen 55-aastane ja mul pole haridust," sõnas ta.

Viimasel aastatel elatas Sjöberg ennast peamiselt loengute pidamisega, mis käsitlesid seksuaalset väärkohtlemist. 2011. aastal avaldas Sjöberg, et ta langes lapsena Rootsi kergejõustikutreeneri Viljo Nousiaineni ohvriks.

"See on kuradima keeruline teema. Rikkaks nende loengutega ei saa, aga see polegi eesmärk. Aga samal ajal vaatan, kuidas mingid elutreenerid käivad mööda lava ringi, ajavad neli korda nädalas 45 minutit mingit p**ka suust välja ja riisuvad raha kokku. Minu loengutel hakkavad inimesed nutma ja murduvad täiesti. Korraldajad on öelnud, et teema on oluline, aga äkki võiks seda asja kuidagi positiivsemalt teha. Ausalt öeldes ei tunne ma neid loenguid tehes ennast hästi. Äkki peaksin leidma midagi muud, millega oma aega sisustada."

Sjöberg võitis 1984. aastal Los Angeleses ja 1992. aastal Barcelonas hõbemedali, 1988. aastal Seoulis sai ta pronksi. Elu kõige väärtuslikuma kulla teenis rootslane 1987. aasta Rooma MM-il. Sjöbergi isiklikuks rekordiks jäi 1987. aastal hüpatud 2.42, mis tähistas toona maailmarekordit.