Kristo Galeta ja kergejõustikuliidu vastiku tüli tegelik põhjus – 1500 eurot ja mõlemapoolne solvumine

 (63)
Eesti meistrivõistlused kergejõustikus 2018
Kristo Galeta on mõistagi väga pettunud, et ei saa EMil võistelda.Foto: Andres Putting

Balti matšist loobunud Eesti parimal kuulitõukajal Kristo Galetal jääb karistuseks EM-il käimata.

„Tohoh!” imestas 35-aastane Kristo Galeta, kui kuulis, et norralasest semu Marcus Thomsen sõidab Berliini EM-ile. Norm 19.90 jäi mõlemale kättesaamatuks, kuid eestlasel jäi puudu vaid kolm sentimeetrit, norralasel 20. Miks sai wildcardi Thomsen, mitte Galeta? Ta hakkas uurima.

Selgus, et põhjus on proosaline: Eesti kergejõustikuliidu juhatus otsustas pühapäevasel koosolekul talle seda mitte taotleda. „Minu jaoks on see täiesti uskumatu! Olen harjutanud aastaid töö kõrvalt ja võitlesin selle võimaluse välja. Olen nii pettunud! Kuidas selline asi üldse võimalik on?” ahastas küpses eas elu parimasse vormi tõusnud atleet, kes oleks vastavalt reeglitele nagunii kõik kulud oma taskust maksnud.

Koondise juht Kristel Berendsen selgitas, et see on karistus suvel kahelt Balti matšilt puudumise eest. „See on ebaõiglane ja otsitud põhjus! Puhas kius!” vastas Galeta. Tegelikult olla tüli alguse saanud märksa varem.

Oli otsus. Ei olnud! Ikka vist oli. Või...?

Lumepall hakkas veerema talvel, kui Galeta kuulis, et talle määrati laagritoetuseks 1000 eurot ning ta treenerile 500. Kui aga Galeta ja odaviskaja Risto Mätas Euroopa talvistel heitjate karikavõistlustel põrusid (Galeta tõukas 18.14, Mätas 73.40), olla mõlema puhul otsust muudetud. Nii vähemalt väidab sportlane.

Seotud lood:

„Sooja oli kuus kraadi ja sadas. Miks ma ei tõuganud kaugele? Tegin esimesel katsel kubemelihasele liiga ja teadsin, et kolme nädala pärast sõidan USA-sse laagrisse. Ma ei julgenud riskima hakata. Tegelikult ei oleks ma pidanud seal üldse võistlema. Tahtsin ise minna, maksin veel poole reisirahadest,” meenutas Galeta. „Kui ma poleks võistelnud, poleks mingit probleemi üldse tekkinud.”

„Ei, mingit otsust ei ole ringi tehtud! Sellist otsust pole olnudki,” kinnitab omakorda üliemotsionaalne Berendsen, et Galeta sai asjast valesti aru. „Alarühma vanemtreeneri Ants Kiisa kaudu lekkis see info välja. Tegu oli tööversiooniga. Mitte ainult Galeta ja Mätase, vaid ka mitme teise sportlase osas võeti see otsus vastu lõpuks klausliga, et laagritoetus makstakse välja tagantjärele, kui nad täidavad EM-normi.”

Oli siis otsus olemas või ei olnud? Küsime Kiisalt. Tema sõnul oli siiski toetus iseenesest kinnitatud ja pärast karikavõistlusi läks see ümbervaatamisele. „Sealt hakkas üks riid pihta. Kui Kristo tõukas 19.87, tegin ettepaneku talle laagritoetus ära maksta. Mätase puhul oli mitte maksmine õige, sest ta lõpetaski ju karjääri ära. Juhatus oli siiski seda meelt, et las mees täidab normi,” lausus Kiisa.

Galeta, kellele ei mahtunud hinge laagrirahast ilmajäämine, loobus heitjate ja ka kogu koondise Balti matšidest. Tema sõnul oli ta võistluskavas varem kokku lepitud jõuproov Soomes, üheks kaalutlusargumendiks oli ka lahe taga makstav auhinnaraha.

Kolm sentimeetrit.

Täpselt nii palju jäigi tulutult normi jahtinud Galetat EM-ist ja laagritoetusest lõpuks puudu. Mehe hoog oli iseenesest hea. Gustav Sule mälestusvõistlustel lennutas ta raudmuna ka Heino Silla Eesti rekordist 20.53 kaugemale, kuid ei jäänud ringi püsima. Katsel oli pikkust koguni 20.98 (võrdluseks: Euroopas on tänavu üle 21 meetri tõuganud vaid seitse meest). Galeta oli normile lähedal ka vahetult enne tähtaega toimunud Eesti meistrivõistlustel. Soojendusel maandus kuul 20 meetri taha, võistlustel läks kirja 19.74.

Miks omavahel asju sirgeks ei räägitud?

Kui Galeta Berendsenilt uuris, miks wildcard temast mööda läks, sai ta viisaka ja formaalse kirjaliku vastuse, et on rikkunud koondise komplekteerimise reeglite punkti 2.3 alapunkti 5: „Kui koondisesse arvatud sportlane keeldub/loobub võistlemisest muul kui tõendatavalt tervislikul või üldharidus- või kõrgkooli õppetööst osavõtu põhjusel, on alaliidu juhatusel õigus keelduda sportlase edasisest arvamisest Eesti koondisesse.”

„See on otsitud põhjus,” leiab Galeta. „Pealegi ei saa ma alaliidult saanud sentigi ja mul puudub nendega praegu igasugune leping.”

Berendseni sõnul ongi see alaliidu uus range joon – kes koondist ei aita, see ärgu oodaku, et teda aidatakse. „See on aus teiste suhtes. Kuidas Magnus Kirt ja Gerd Kanter leiavad alati aega Eesti eest võistelda?” esitas Berendsen retoorilise küsimuse.

Miks asi on nii kaugele jõudnud? Kas sportlasega arutati, et tema reeglitevastane käitumine toob kaasa sellise karistuse? „Mingit hoiatust ei olnud. Kiisa küsis, kas võistlen. Vastasin, et samal ajal on Soomes võistlus. Ta ütles okei, rohkem juttu polnud,” meenutas Galeta.

„Mina ei hakka kedagi piitsa ja präänikuga ähvardama. Kodulehel on kõik reeglid kirjas ja tundub, et ta on neid lugenud,” kostis küsimuse peale Berendsen, kelle sõnul sai juhatuses kaalukeeleks Galeta pakkumine, et ta võistleb Balti matšil juhul, kui mainitud 1500 eurot ära makstakse. „Juhatus otsustas, et ei allu sellisele manipuleerimisele.”

„Ega ta pole 10-aastane poisike, vaid 35-aastane mees,” toetas Berendseni ka Kiisa. „Ta teab, millised reeglid on kokku lepitud. Kui tema koondist ei taha aidata, ei saa ta ka oodata, et teda tahetakse aidata ja igale poole välja viiakse. Ta pole kunagi ühtegi normi täitnud, väljaarvatud kunagi odaviskes, ometi on kahel EM-il käinud. Ei saa öelda, et alaliit teda regulaarselt kiusab.”

Galeta arvab, et kogu asja taga võis olla osalt just Kiisa: „Ilmselt on ta pettunud, et ma tema treeningugrupist ära läksin.”

Heitesusse ta pettumuse ja solvumise pärast keldrisse viia ei kavatse, vaid jätkab oma eesmärkide jahtimist valusa kogemuse kiuste edasi. „Enne ei tahaks lõpetada, kui Eesti rekordist jagu saan. Ja olümpial tahan ka ära käia. Siis olen mingid asjad enda jaoks saavutanud,” sõnas Galeta.