Veteranieelik Loskutov lööb ikka platsi puhtaks

Kislovodskist treeningulaagrist saabunud Pavel Loskutov lippas laupäeval Tallinnas Eesti maratoni teatejooksu ehk ekiden’i meistrivõistlustel 10 km distantsil nii kergel sammul, et isegi kui kellelgi olnuks võimalus tema tuules ponnistada, ei püsinuks ta kaua küüdis.

Oma neljandaks olümpiaks valmistuv Loskutov teeb kolme nädala pärast kaasa Hamburgi maratonil ja ta liikus Nõmme tõusuderohketel tänavatel juba päris virgelt, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Tahaksin kevadel joosta 2:12 kuni 2:13, võtan selle sihikule väikese varuga,” ütles aja 30.02 saanud Loskutov. “Detsembrist saadik olen saanud hästi harjutada, põlved pole kordagi valutanud — seda pole juhtunud ligi kakskümmend aastat!”

Kuigi Loskutov täitis mullu Jaapanis Beppu-Oitas olümpia A-normi, näitas 2:14.49 tagasiminekut. Põrgukuumuses peetud Osaka MM-il jättis valgalane maratoni pooleli ja tundis selle pärast süümepiinu.

“Minu jaoks polnud enese ülestöötamine psühholoogiliselt raske,” lausus Loskutov. “Janunesin tugevaid treeninguid, mulle meeldib joosta. Kõik, kellega koos olen harjutanud, teavad, kui hea praegu olen. Ka 2:10 püüdmine pole võimatu. Tõsi, vanust tuleb juurde, kahaneb nii alaliidu kui ka sponsorite usk, et suudan veel midagi teha.”

1994. aastal maratonile keskendunud Loskutov saavutas võimete lae kaheksa hooaega hiljem, kui püstitas aprillis Pariisis ajaga 2:08.53 teiseks tulles Eesti rekordi ja teenis augustis Müncheni EM-il hõbemedali.

“Mu parimad aastad olid 32 kuni 35,” arutles Loskutov. “2:08 ma enam ei jookse. Ütleme, et treenin veel hoolega paar-kolm hooaega ja tulemused langevad. Mu motivatsioon on muutunud: nüüd tahan hoida värskust nii kaua kui võimalik.”

Nõustaja Harry Lembergi sõnul vajab vananev maratoonar kõrgtaseme säilitamiseks pikemat ja põhjalikumat ettevalmistust.

“Ma pole Paveliga nõus, et ta ei või enam oma rekorditasemeni jõuda,” lausus Lemberg. “2005. aastani sujus kõik hästi, siis hakkasid teda tervisehädad kimbutama. Võistlustega läks tõmblemiseks, ettevalmistus jäi lühikeseks. Ta peab saama vajaliku töö rahulikult ära teha ja koormusest taastuda.”

Mullu jaanuaris Portugalis harjutades sattus Loskutov heale soonele, pingutas lõigutreeningutel liiga kiiresti ega saanud laagriväsimusest võitu. Juulis valmistus ta Kislovodskis

MM-iks 30-kraadises palavuses, koormus kasvas märkamatult ja see pani südamele tugeva hoobi.

Liigne õhin tapab

“Nii treeningu- kui ka puhkeolekupulss tõusis,” kirjeldas Loskutov tagasilööki. “Kõik sportlased teevad vigu, ka tipud. Jooksutreeningut mõjutavad tugevasti emotsioonid, kergelt liikudes surud aina juurde. Treenergi julgustab: “Väga tubli!””

Nüüd valib Loskutov treeningutempot ettevaatlikumalt ja jookseb taastavaid krosse aeglaselt, sörgib kilomeetreid isegi viie minutiga.

“Kui ka kergel treeningul suhteliselt kiiresti joosta, ei saa südameveresoonkond kosuda ja väsimus kuhjub,” selgitas Lemberg. “Tähtis on arendavaid treeninguid korralikult teha. Me treeninguskeem on aastaid püsinud, laagrites teeb Paša ise otsuse, kui tugevasti joosta, et mitte piiri ületada. See tarkus on kogunenud aastatega.”

Maratoni valitsevad aafriklased eesotsas mullu septembris Berliinis maailmarekordi 2:04.26 püstitanud etiooplase Haile Gebrselassiega. Viimased MM-tiitlid on rännanud Marokosse ja Kenyasse.

“Õnneks ei pääse neist kolmest riigist olümpiale üle üheksa jooksja,” ütles Ateena olümpial 26. koha saanud Loskutov. “Siiski on tase nii kõva, et paremal juhul võin loota 30. kuni 40. kohta. 20 parema hulka jõudmine oleks unistus. Samas pole seegi ju midagi erilist.”

Kahe aasta pärast kuulub Loskutov veteranide vanuseklassi M40 ja siis tahab ta teoks teha ühe pikaajalise unistuse — läbida kõige pikema traditsiooniga, 1897. aastast korraldatav Bostoni maraton väärt ajaga.

“Olen seal kaks korda osalenud, mõlemad etteasted nurjusid,” meenutas Loskutov. “Kui vormi jõuan ja alaliit veel toetab, püüaks seal korralikult esineda.”