Tiidrek Nurme tundis vangidele loengut pidades piinlikkust
"Täna külastasin Tartu vanglat külalisesinejana. Viimati kui vanglas käisin oli see aastal 2001 Viljandis, siis kinnipeetavana. Aeg on teine, hooned on erinevad, kuid juba uksest sisse astudes tundsin tuttavat lõhna. See on mingi iseloomulik vangla lõhn," kirjutab Nurme.
"Üks esimesi tundeid, mis mind vangide ees seistes valdas oli piinlikkuse tunne. Seda ma ka neile sissejuhatuseks väljendasin... Olin ju hommikul jõudnud lapse kooli viia, teise lasteaeda, Tamme staadionil trennisgi käia, Reval Cafes lõunasöögil ja siis võtsin suuna vangla poole.
Mul oli piinlik, et mehed kelle ees ma seisan, ei saa tunda seda vabadust, nagu mul päeva esimese pooles oli. Aga selle piinlikkuse juures ei tundnud ma raasugi, et minu elu on väärtuslikum ja olulisem kui nende oma. Olen Jumalale ja Tartu vangla juhtkonnale tänulik ilusa pooleteist tunni eest kaasmaalaste keskel."
