"Pärast laupäevast 5000 m võistlust Kreetal võeti mind dopingukontrolli. Kui sportlane on nõus proovi andma, saab ta endale saatja kuni protseduuri lõpuni. Seekordseks saatjaks oli jooksmist armastav kreeklane, kes oli nõus minuga koguni lõdvestusjooksu tegema.

Kogu nädalavahetus oli minu jaoks väljakutsuv, kuna pidin esindama Euroopa meeskondlikel meistrivõistlustel Eesti koondist 5000 m ja 3000 m jooksudes kahel järjestikusel päeval. Lisaks lühikesele taastumisperioodile oli raskendavaks asjaoluks kõrge õhuniiskusega soe kliima.

Esimesel võistluspäeval toimunud 5000 m jooks kujunes kokkuvõttes 5400 m jooksuks. Kohtunik ajas ringide lugemise segamini. Võistlejad said poolel distantsil aru, et midagi läks tablool valesti. Kuus ringi enne lõppu tuli raja äärde meesterahvas, kes hõikas kõigile jooksjatele järele jäänud ringide arvu.

Seejärel kinnitas tabloo mehe juttu. Kuna tegemist oli taktikajooksuga ning üsna aeglase tempoga, siis uskusin kohtunikku ja usaldasin tablood," muljetas Nurme. "Tundus, et kõik sportlased said sellest üheselt aru (keegi ei kiirendanud enneaegselt) ning nii võistlesimegi lõpuni. Saavutasin teise koha, esimene koht jäi taktikaliste otsuste tõttu kättesaamatuks.

Teisel võistluspäeval toimunud 3000 m jooks oli väga keerulise iseloomuga. Stardinimekirjas oli peale minu neli väga heal tasemel jooksjat – kõik nad olid võimelised heaks lõpuspurdiks. Nii aimasingi, et tuleb kiire lõpuspurdiga jooks. Alguses joostigi väga aeglaselt, hoidsin ennast grupi keskel siserajal. Positsioon oli üsna ebamugav, kuna agresiivsemad võistlejad trügisid ning jooksid jalgadesse.

Viimasel kahel ringil üritasin grupist välja saada, et olla valmis lõpuheitluseks. Kahjuks koperdasin kiirenduse ajal paaril korral ning kogu viimase ringi pidin teisel rajal jooksma. Nii lõpetasin viiendal kohal, kusjuures viis esimest olid kõik ühe sekundi sees. Kolmas koht jäi vaid 15 sajandiksekundi kaugusele.

Kokkuvõttes olen oma etteastetega rahul, kuna elasin võistlustesse hästi sisse ning suutsin nautida võistlustel toimuvat. Kõige olulisemaks pean Eesti kergejõustikukoondise püsima jäämist esimesesse liigasse. Suur töö sai tehtud!

Korraldajate tehtud prohmakaid kompenseerisid Kreeta mõnusalt soe ilm ning merevaatega hotell. Puhkusereisist jäi asi siiski kaugele, mitmed on üleväsinud peale kahepäevast võistlust ning öisel banketil söödud sea- ja lambapraadi.

Olen tänulik, et sain olla osa suurepärasest koondisest. Ühises eesmärgis peitub jõud liigutada mägesid. Ja edestada leedukaid ning lätlasi."