"Tegelikult mina pikamaajooksjana olen ikkagi või sees. Mul ei ole vaja väga palju inventari, et oma põhitreeningud ära teha," tunnistab Nurme, kirjutab ERR Sport. "Ma võin minna ja mul on vaja tossupaari, häid riideid, võib-olla käekella – teinekord pole sedagi vaja – ja asju, mida mul on ühel treeningul vaja, pole üldse palju."

"Kui rääkida jooksja jõutreeningust, siis on võimalik igasugu lahendusi välja mõelda: topispalli asemel loopida kivi, kangi asemel leida raskem puunott. Oma kodus olles, nüüd kui ma ei saa Tartus jõusaalis käia, olen saanud Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi käest kangi ja paar ketast, millega peaksin trenni tegema."

"Sellisel kujul see (piirangud – toim.) ei olegi mind üldse häirinud, ütleksin, et saan oma trennid tehtud. Küll aga sotsiaalsuse mõttes – mul pole täna treeningpartnerit, kellega joosta. Olen harjunud nii mõnegagi trenni tegema, aga täna seda võimalust pole," lisas Nurme.