Teigamägi täna lahvatanud dopinguskandaalist: arvan, et meil pole põhjust muretsemiseks

Sunday Times, BBC ja Saksa agentuurid ARD/WRD avaldasid täna, et nende andmetel on sajad dopinguproovid 2001.-2012. aasta tiitlivõistlustest osutunud lähemal uurimisel positiivseks. Eesti Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi sõnul pole selles midagi üllatavat, kuid Eesti spordisõbrad ei peaks oma kangelaste pärast muretsema.

Väidetavalt on nimetatud väljaannete käsutuses 5000 sel sajandil võetud vereproovi, millest suisa 800 on ebanormaalsed. Londoni olümpial olla kahtlasi medalivõitjaid kümme ning võimalik, et mõnel alal läks terve medalikomplekt jagamisele kahtlaste näitudega sportlaste vahel.

"Selles ei ole midagi üllatavat, arvestades milliseid samme on viimase viie aasta jooksul selle probleemiga võitlemiseks ette võetud. Vereproove võetakse tuhandetelt sportlastelt, testitakse isegi juunoride võistlustel, et luua võimalikult täpset sportlase bioloogilist vereprofiili. Ühe vereproovi põhjal ei ole võimalik selliseid järeldusi teha. Neid pilte pannakse kokku pikemaajaliste verenäitude põhjal. Juba praegu on Londoni olümpia medalistide hulgas tehtud biloogiliste andmete läbivaatamisel suuri korrektuure. Ilmselt on Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) teinud sellest omad järeldused," märkis Teigamägi.

Teigamäel ei ole lahvatanud skandaali kohta muud infot, kui see, mis juba rahvusvahelises meedias ilmunud. Ühegi välismaa kolleegiga ta sellest täna rääkinud pole. "Olen läbi lugenud kõik pressiteated, mida on väljastanud IAAF ja Euroopa kergejõustikuliit. Kuna tegu on hästi suure protsessiga, siis vaevalt keegi ühe telefonikõne põhjal ka mingit uut sisulist infot oskab anda," sõnas ta.

Nimetatud ajavahemiku jooksul on Eestigi kergejõustiku tiitlivõistlustelt mitmeid medaleid võitnud, ka eriti suure dopinguküttide tähelepanu all olnud Londoni olümpialt. Kas meil on põhjust ärevad olla? "Ma arvan, et meil ei ole põhjust muretsemiseks," vastas Teigamägi.

Siiski pole verenäitude teema Eesti sportlastest päris ringiga mööda läinud. Alles veebruaris esitas IAAF süüdistuse bioloogilise passi põhjal Eesti maratonijooksjale Ilja Nikolajevile, kes sai SA Eesti Antidopingult kaheaastase võistluskeelu.

Nikolajevi kahtlaseks osutunud vereprofiil koostati 2013. aastal 16. aprillist 28. novembrini võetud seitsme võistlusvälise vereproovi põhjal, mis oli IAAF-i adaptiivmudeli põhjal vähemalt 99,9 protsendilise tõenäosusega ebanormaalne. IAAFi ekspertpaneeli hinnangul oli ebanormaalse vereprofiili põhjuseks keelatud aine või meetodi kasutamine. Nikolajev antidopingu reeglite rikkumist ei tunnistanud.