••Kas võite hooaja üle rahulolu tunda?

Peamised sportlikud eesmärgid said täidetud. Võtame näiteks Euroopa karikavõistlused, kus me polnud väljas oma kõige parema koosseisugagi, kuid ikka õnnestus meeskondlikuks EM-iks saada esiliigakoht. Varem pole meeskond ja naiskond kunagi ühel ajal esiliigas olnud.

Olümpiakoondise esinemise loen edukaks. Muidugi võiks rahulolematust väljendada kahe eelviimase koha üle, aga nii Pavel Loskutovil kui ka Kaie Kannal oli konkreetne ja arusaadav põhjus, mis segas esinemist. Mõlemad läksid starti ja võistlesid vapralt lõpuni. Lisaks tulemustele oli ka neljateistkümne kergejõustiklase olümpial osalemine meile tähtis.

•• Olite neljateistkümne sportlasega Pekingis suurima esindatusega ala. Kas seda hirmu pole, et sõudjad selle tiitli teilt Londoni olümpial ära võtavad? Nende president Rein Kilk lubas ju koguni viis paati veele saata!

Eks seda vaatame nelja aasta pärast. Aga olen varemgi öelnud, et mul on ainult hea meel, kui ka teistel hästi läheb. Mul oli hirmus kahju, et Deniss Karpakil ja Andrei Inešinil viltu vedas. Nende edu oleks aidanud Gerd Kanteril veelgi pingeid maha võtta. Eelmistel mängudel Ateenas laoti kohustust tema õlgadele ja noor mees ei pidanud vastu.

•• Kas võib öelda, et alaliidu rekordiline, 34 miljoni krooni suurune eelarve ja tänavused saavutused on tasakaalus?

Olen korduvalt öelnud: see pole vaid alaliidu rikkus, vaid see näitab meie tegevuse aktiivsust. Näiteks Euroopa karikavõistluste korraldamine paisutas eelarvet ligi kahe miljoni krooni võrra. Nimelt Euroopa alaliit maksab korraldajale sportlaste majutuse kulude katteks. Aga loomulikult tunnen alaliidu eelarve pideva kasvu üle heameelt.

•• Nii et sportlased rikkamaks pole muutunud?

Sportlased on kindlasti rikkamad. Ma ei kavatse kellegagi leheveergudel hakata vaidlema, kas A-normi eest makstav 8000 ja B-normi eest makstav 4000 krooni on suur või väike summa. Me pole tõstnud stipendiume, kuid oleme suurendanud summasid, mida makstakse treeningutoetuseks. Teist aastat maksame iga olümpiaala Eesti meistri tiitli võitjale aasta jooksul kokku 12 000 krooni suurust stipendiumi. Peale selle oli kõigil olümpianormi täitjatel võimalus 1200 krooni eest kuus kasutada füsioterapeudi teenust. Maksime oma ala headele asjatundjatele nagu näiteks Indrek Tustitile, Lauri Rannamaale, Kristi Singile. Varem, kui maksime raha otse sportlasele, ei tarvitsenud see siiski masseerijani jõuda.

•• Kuid kas stipendiumi on kavas tõsta?

Saavutussportlaste toetamise kava oleme valmis järgmiseks kaheks aastaks muutma. Kuna majanduses pole kõige kergem aeg, tuleb meil ilmselt toetada eelisjärjekorras suuremate summadega sportlasi, kes võistlevad.

•• Kas hakkate läbi viima ka ühislaagreid koondislastele?

Oleme seda mõtet juba aastaid kaalunud. Võimalik, et soojades maades korraldatavate laagrite osakaal võib väheneda. Nende asemel kavatseme kodus viie-kuuepäevaseid treeningkogunemisi läbi viia. Peamine, et sportlane saaks argipäeva rutiinist välja.

Samas ei kavatse hästi tegutsevaid tiime lõhkuda. Ma ju ei ütle Kanterile: “Miks te plaanite minna Lõuna-Aafrika Vabariiki? Meil on teile ju ostetud piletid Tenerifele!” Siiski loodame, et ka olümpiavõitja tiim teeb teistega koostööd. Kui Kanter ja treener Vesteinn Hafsteinsson on nõus, tahaks nendega koos laagritesse saata rohkem sportlasi ja treenereid.

•• Juhtus totter lugu: aastaid toetati kümnevõistlejat Kristjan Rahnut, kes olümpiale ei jõudnudki. Ta ju ei proovinudki olümpianormi täita!

Kindlasti oli paljudele spordisõpradele Kristjan Rahnu rahaline toetamine pinnuks silmas. Teda toetas aga Eesti olümpiakomitee rahvusvahelise olümpiakomitee solidaarsusfondist ja seda raha ei saa nii lihtsalt ära võtta. Kui see otsus tehti, siis sel momendil oligi põhjust Rahnut toetada! Ta tuli ju 2005. aasta MM-il kuuendaks ja kogus 8526 punkti. Kui palju oli korralikult arenenud Mikk Pahapilli või Andres Raja rekord nelja aasta eest? (Pahapillil oli 7226 ja Rajal 7095 punkti — toim.)

•• Kuidas hoiduda niisuguste apsakate kordumisest?

Süsteem ei saa kindlasti olla nii paindlik, et näiteks pool aastat rivist väljas olev sportlane kohe maha kantakse. Mikk Pahapill, kes ligi kaks aastat ei saanud vigastuse tõttu startida mitmevõistluses, ei langenud kordagi kergejõustikuliidu toetusesaajate nimekirjast täiesti välja. Tahan teha sügava kummarduse Miku ja tema toetajate ees, kes teda raskel ajal toetasid.

•• Kas tean õigesti, et Rahnu ei saa praegu kergejõustikuliidust sentigi ja odaviske eksmaailmameister Andrus Värnik saab B-normi täitmise eest 4000 krooni kuus?

Üldjoontes küll. Rahnu ei täitnud kahe aasta jooksul ühtki normi ja kui mu mälu ei peta, ei saa ta alates augustist ka meilt raha. Kui Värnik kinnitab, et sport on tema jaoks oluline, siis toetame teda edasi. Tal on ka isiklikud abilised, ta saab ka Saku heitetiimi tuge.. Aga see ei ole teab mis suur summa.

•• Niisiis Värnikut, kellel alates 2005. aasta MM-tiitli võitmisest on üha viltu vedanud, pole te maha kandnud?

Aboluutselt mitte. Ma ei taha öelda, et Värnik ei pidanud maailmameistri koormale vastu, kuid mingis mõttes tegi endale ehk karuteene. Ootused on väga kõrgel. Mis ta kurja on teinud? Ja palju on meil mehi, kellel on ette näidata kaks medalit suurelt väljakult (MM-ilt ja/või olümpialt — toim)?

Tahaksin väga kuulda Värniku mõtteid. Minu arust on ta veel piisavalt noor, et tippsportlasena jätkata. Kindlasti innustab temaga konkureerimine ka noori odaviskajaid.

•• Mida julgete Rahnult oodata?

Kui ta soovib sporti edasi teha, siis alaliit ei hakka talle loomulikult kaikaid kodarasse loopima, vaid pigem ikka soosib tema tegemisi. Aga mingi konkreetsema seisukoha saame võtta ikkagi siis, kui ta on juba võistelnud. Tema võistluspaus on tõesti väga pikk olnud.

•• Kaks aastat tagasi Pekingis juunioride maailmameistriks tulnud nelja sportlase üleminek täiskasvanute klassi pole olnud just ladus. Kas nõustud?

Jah. Kaire Leibakul on kõige paremini läinud, sest ta kuulab oma treenerit kõige rohkem. Margus Hundile mõjus treenerivahetus valuliselt. Nüüd õpib ta USA-s, kus harjutab hea treeneri käe all (Dave Wollmann — toim). Marek Niit kannatas tervislike tagasilöökide tõttu. Ta oli suvel paljulubavas vormis, kahju, et tal ei õnnestunud õiget aega näidata ja pidi olümpiamängudest kõrvale jääma. Tean, et Marek soovib samuti USA-s treenida ja õpinguid jätkata.

•• Kas ka Niitu tahetakse sõjaväkke värvata?

Teda oodatakse ajateenistusse ja kui kutse käes, tuleb seadust täita. Hunt ja kuulitõukaja Taavi Peetre käisid ajateenistuses mullu sügisel. Peetre treener Ants Kiisa tunnistas, et see tuli Taavile kasuks.

•• Kuidas?

Mõjutas suhtumist, distsipliini.

•• Mida teha, et andekatest noorsportlastest sirguks ka täiskasvanute tiitlivõistluste medalivõitjaid?

Suur roll on sportlase lähedastel — treeneritel, perekonnal, nõuandjatel. Üleminekuperiood on alati raske. Sõelale jäävad need, kes ise ka tahavad sporti teha ja midagi saavutada.

•• Kuidas saab kergejõustikuliit sportlasi motiveerida?

Oleme valmis viima 2010. aasta EM-ile teatud aladel perspektiivikaid sportlasi ka ilma normita. Mis muu eesmärk saab sportlast innustada, kui mitte võistlemine! Ka soomlased lasevad EM-ile üsna palju sportlasi, osalevad ka teatejooksudes. Ühtlasi taotleme Eesti Televisioonilt, et kui me viime talvel sise-EM-ile rohkem sportlasi, võiks võistlust ka rohkem näidata.

•• Mullu Eesti telemaastikule kerkinud Kalev Sport kannab palju üle koduseid võistlusi. Miks on koostöö kergejõustikuga nii loid?

Võimalusel ikka teeme nendega koostööd, kuid meid seob leping ETV-ga. Tänavused suuremad võistlused — Tallinn 2008, Eesti meistrivõistlused, ERGO maailmamängud — kanti ETV-s üle.

Mis võistlusi tahate Eestisse tuua?

Me ei taotle võistkondlikku EM-i, sest meile vihjati, et väikeriikidele seda alguses nagunii ei anta. Kuna kümnevõistlejad võistlevad superliigas ja seitsmevõistlejad esiliigas, siis loobusime Euroopa karikavõistluste taotlemisest. Küll oleme taotlenud 2011. aasta juunioride EM-i. Otsus tehakse kevadel. Kui saame korraldusõiguse, tuleks Kadrioru staadioni uuendamisse raha investeerida. Andsime juba kahe aasta eest nii linnale kui ka riigile oma soovist teada.

Kui Tartu Tamme staadioni tribüüniehitusega saadakse õnnelikult ühele poole, tahaksime 2010. aastal korraldada seal mitmevõistluse Euroopa karikavõistlusi, kui meeste ja naiste asetus seda soosib.