Kölni Ülikooli teadlase Gert-Peter Bruggemanni uurimuse kohaselt on Pistoriusel tänu oma kunstjalgadele tavasprinterite ees oluline eelis, mistõttu ei tohiks teda Pekingis starti lubada.

“Tal on tavaliste jooksjate ees olulised eelised. Seda näitasid minu testid,” on öelnud Bruggeman.
“Testid näitasid koguni mitmeprotsendilist erinevust Pistoriuse kasuks.”

Pistoriusel on kuni tänaseni aega vastata Bruggemani aruandele ja tõestada, et tal pole eeliseid teiste ees. Seejärel teeb Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF oma lõpliku otsuse, mis antud hetke seisuga ei jäta Lõuna-Aafrika Vabariigi sprinterile suuri lootusi.

“Meil on põhimõte — võistlema peaksid sportlased, mitte spordivahendite tootjad,” on öelnud IAAF-i nõukogu liige Robert Hersh.

Pistoriusel amputeeriti mõlemad jalad juba 11-kuu vanuselt. Tema sprindi tulemused on muljetavaldavad. Pistoriuse 100 meetri jooksu rekord on 10,91, 200 meetris 21,58 ja 400 meetris 46,34 — kõik on ka kehtivad parasportlaste maailmarekordid.

value="http://www.youtube.com/v/1so1ZMgpg2w">value="transparent">src="http://www.youtube.com/v/1so1ZMgpg2w"
type="application/x-shockwave-flash" wmode="transparent" width="375"
height="309">