Tartus selgitatakse nädalavahetusel Eesti meistrid kergejõustikus - kohal kogu Eesti paremik

 (5)
Ksenija Balta
Ksenija BaltaFoto: Tiit Blaat

22.-23. veebruaril toimub Tartu Ülikooli Spordihoones kodumaise kergejõustikutalve tippsündmus - Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus.

Esialgseid stardinimekirju alade kaupa saab vaadata SIIT.

Võistlused algavad laupäeval kl 15:00 ja pühapäeval kell 11:00. Detailse ajakava leiab Eesti Kergejõustikuliidu kodulehelt.

Sissepääs võistlustele on kõigile tasuta.

NB! Tulemused lisatakse pärast iga ala lõppu EKJLi kodulehele – www.ekjl.ee. Märge selle kohta ilmub võistluste alguses avalehele.

Mida oodata Eesti meistrivõistluste esimeselt päevalt, 22. veebruarilt?
Naiste kuulitõukes astub taas areenile Kätlin Piirimäe, kel sel hooajal kirjas tugev tulemus - 16.02. Saame näha kas Kätlin jõuab sisehooajal ka mullu juunioride EM-il tõugatud isikliku rekordi, 16.80 lähedale.

60m sprindis on Ksenija Baltal viimaseid võimalusi veel tänavuse sise- MM-i normatiivi täita. Ksenija hooaja tippmark on 7,46. MMi normatiivist lahutamas 14 sajandikku. Diana Suumanni tänavune rekord 7,56 annab naiste lühikses sprindis lootust ka kõrgetasemeliseks konkurentsiks.

Meeste teivashüppes on lootus, et latt kerkib kõrgustesse, mida Eesti meistrivõistluste publik pole näinud vähemalt viimase tosina aasta jooksul. Veiko Kriisk, kes hiljuti viis isikliku rekordi 5.30-ni ning proovis seejärel kõrgust 5.50, on stardis ja püüab loodetavasti uusi rekordinumbreid.

Kuigi talvel on tähtsamaid võistlusi vähe ja meie kestvusjooksjad talvehooajaks eraldi ei valmistu, siis annavad Eesti meistrivõistlused pildi jooksjate hetkeseisust, arengust ning perspektiivist suvehooajaks. Suur osa meie paremikust on viibinud pikalt lõunalaagrites,kuid on nüüd vahepeal naasnud koju ning osalevad meistrivõistlustel. Naiste keskmaadistantsidel on üheks küsimuseks, kuidas on talvel kodus harjutanud liidri Liina Tšernovi hetkeseis ning kas keegi noorematest suudab talle tõsist konkurentsi pakkuda.

Naiste kõrgushüppes ootame, et Grete Udras (2014 -1.88) suudab Anna Iljuštšenkole (2014 – 1.91). pakkuda väärilist konkurentsi ning et sisemine konkurents lennutab mõlemad naised kõrgemale 1.90-st ja uute kõrgetasemeliste hooaja tippmarkideni. Annale on Eesti meistrivõistlused viimaseks kontrollstardiks enne 7. märtsil algavat sise-MM-i. Pühapäeval toimuvas meeste kõrgushüppes on muide stardis ka Iljuštšenko treener Gaspar Epro.

Meeste pikemad jooksud tõotavad tulla konkurentsitihedad. Kõikidel aladel peaks olema 4-5 suhteliselt võrdset jooksjat, kes konkureerivad medalitele. Pikemates maades on seniste heade jooksude põhjal favoriidiks tõusnud noor Andi Noot,teda üritavad takistada Kaur Kivistik, Allar Lamp, Nikolai Vedehhin, Jan Õiglane, Priit Aus ja Sergei Tšerepannikov. Need seitse jooksjat peaksid jagama medalid 1500 ja 3000m distantsidel.
Meeste kuulitõukes näeme, kas Kristo Galeta, kes hooaja eel jõusaali rekorditega fänne hullutas, jõu ka raudmunasse suudab panna. Juba märtsi keskpaigas ootab Galetat debüütetteaste koondise nimekirjas, kui starti tuleb asuda Euroopa talvistel heitealade karikavõistlustel.

Meeste 400m sprindis on stardis meie värskeim rekordimees Marek Niit. Uued rekordnumbrid 20,63 jooksis Marek Niit 200m jooksus nädala eest USA-s ning selle tulemusega on ta maailma hooaja edetabelis kahe ameeriklase vahel 2. positsioonil. Märtsi alguses sise-MM-il stardib Marek 400m jooksus, kus tal kirjas samuti väga tugev aeg – 46,10.

Mida oodata Eesti meistrivõistluste teiselt päevalt, 23. veebruarilt?

Käimises jagavad kõrgemad kohad meestest eeldatavasti vanameistrid Lauri Lelumees ja Margus Luik, lühema maa spetsialistina on Lauril eelis. Naiste poolelt on tugevamate aegadega Sillamäe Kalevi noored käijad.
Meeste kõrgushüppes asub oma esimest meistritiitlit püüdma mullune U23 Euroopa meistrivõistluste 9. koha mees Tanel Reismann (2014 - 2.15). Oma võimalust meistritiitlile jahivad ka Deniss Tšernobajev (2.15) ja mitmevõistleja Hendrik Lepik (2014 – 2.10).

Naiste kaugushüppes on konkurents 6m joone all väga tihe, mis omakorda annab lootust, et esimest korda sel hooajal 6m joonest ka üle hüpatakse. Hooaja esikolmik on Liane Pintsaar (5.96), Kristella Jurkatamm (5.89) ja Kaia Soosaar (5.86).

Meeste 800 m on oodata noorte meeeste esiletõusu.

Naiste 3000m on peafavoriidiks on Jekaterina Patjuk, kes samuti valmistub kevadisteks pikemateks maanteejooksudeks, konkurentsi suudavad loodetavalt pakkuda Evelin Talts, Annika Rihma ja viimasel ajal jõudsalt arenenud Kaisa Kukk.
Kas naiste teivashüppes sünnib uus Eesti rekord? Ning kumb jääb seekord peale – kas Reena Koll või Lembi Vaher? Nende küsimuste üle tuleb pead murda kuni pühapäeva pärastlõunani.

Meeste 60m tõkkesprindis läheb meistritiitli nimel rebimiseks eelkõige suviste Euroopa meistrivõistluste 110 m tj normi täitnud Andres Raja ja juunioride Eesti rekordi omaniku Keiso Pedriksi vahel.

Meeste kaugushüppes on mulluste sisemeistrivõistluste neljas Henrik Kutberg heal positsioonil oma suvise tiili kõrvale ka esimese talvise meistritiitli hankimiseks. Hiljuti hüpatud isikliku rekordiga 7.80 on Kutbergil hooaja edetabelis edu lähimate konkurentide Mihkel Saksa ja Kaarel Jõevälja ees vastavalt 19 ja 35 cm. Suviste Euroopa meistrivõistluste normatiivist lahutab Kutbergi 15 cm.

Kahte meistrivõistluse kulda võivad tänavuste tulemuste põhjal jahtida ennekõike Kristella Jurkatamm (kaugushüpe ja 60m tõkkejooks). Dane Must (200m ja 400m), Liane Pintsaar (kaugus- ja kolmikhüpe), Liina Tšernov (800m ja 1500m).

Eesti talvised meistrivõistlused on esimeseks tõsisemaks proovikiviks Euroopa võistkondlike meistrivõistluste koondise kujunemisel.