Ametliku pressiteate kohaselt tõi Pariisile võidu ambitsioonikus ja ökoloogiline mõtlemine. Näiteks sportlaskülast pääseb staadionile kõigest viieminutilise jalutuskäiguga. Atleetidele peaks Euroopa alaliidu valik sobima ka seetõttu, et areen pole liiga suur - Charléty mahutab 20 000 pealtvaatajat.

Pariis on kergejõustiku EM-i korraldanud varem korra, 1938. aastal. Tõsi, toona toimus võistlus Stade Olympique Yves-du-Manoir'is, mitte samal aastal ehitatud Charléty'l. On tähelepanuväärne, et Pariisis võistlesid vaid mehed, naiste EM toimus samal suvel Viinis.

Charléty'l toimus IAAF'i Grand Prix finaalvõistlus 1994. ja 2002. aastal ning tänavu peetakse seal Teemantliiga etapp. Tiitlivõistlus toimub ka jalgpalli- ja ragbimänge võõrustaval staadionil aga esmakordselt.

Eestlastel on Pariisist igati head mälestused. Aleksander Kreek võitis 1938. aasta EM-il kuulitõukes 15.83-ga kulla (neli aastat varem oli samal alal trumfeerinud Torinos Arnold Viiding). Samuti võitis Eesti kergejõustiklane medali 1924. aasta Pariisi olümpialt (Aleksander Klumberg-Kolmpere pronks 10v) ja 2003. aasta Pariisi MM-ilt (Andrus Värniku hõbe odaviskes). 14 aasta tagune MM peeti seejuures rahvustaadionil Stade de France'il.

Pariisi EM toimub 2020. aasta 26.-30. augustini. Enne võisteldakse tiitlivõistluste medalite eest aga Londoni MM-il (2017), Berliini EM-il (2018) ja Doha MM-il (2019).