Eesti Olümpiakomitee (EOK) asepresident Tõnu Tõniste sõnas konverentsil, et EOK hindas eestlaste etteasted Rios hindega „hea.“ Samuti tutvustas ta Eesti spordi rahastamise põhimõtteid. „On väga tänuväärne, et Eesti Olümpiaakadeemia sellist analüüsivat arutluskonverentsi korraldab, just põhjalik analüüs on tulevikus uute olümpiamedalite eelduseks,“ sõnas Tõniste.

Eesti Olümpiaakadeemia traditsiooniline üritus tõi kokku arstid, sporditeadlased, õpetajad, üliõpilased, kuid sõna said ka mitmete olümpiasportlaste treenerid. Martin Kupperi treener Aleksander Tammert arvas konverentsil, et just teaduspõhine treeningmetoodika on aidanud kaasa Gerd Kanteri edule ja aitab tulevikus ka Kupperi medalile.

Olümpialt 6. koha teeninud tõkkejooksja Rasmus Mägi selgitas, et sportlased peavad kindlasti usaldama ka oma sisetunnet, sest ainult testimine ei aita. „Ma võin testide tulemused viia väga heaks, kuid tihti ei aita see parandada aega, see on nagu jõusaalis käimine, mis tekitab teatavat sõltuvust. Ma suudan erinevaid jõunäitajaid ja testide tulemusi järjest parandada, kuid kas see aitab juurde ka minu jooksukiirusele?“ küsis Mägi konverentsil.

Kõlama jäi arvamus, et selliseid ettevõtmisi peaks toimuma rohkem. “Kahjuks on Eesti Olümpiaakadeemia arutluskonverents ainuke järjepidev teaduspõhine konverents, kus analüüsitakse põhjalikult toimunud olümpiamänge,” sõnas Tartu Ülikooli Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja Priit Kaasik.

Eesti Olümpiaakadeemia asepresident Merike Kull selgitas, et analoogseid arutluskonverentse korraldab akadeemia juba aastast 1992, peale iga olümpiat. „Nii, nagu on internetist võimalik leida mitmete meie varasemate ürituste salvestusi, ettekandeid, nii on peagi meie kodulehelt olympiaharidus.eu võimalik järele vaadata ka Rio 2016 konverentsi kõiki ettekandeid,“ tõdes Kull.

Sõnavõtuga esinesid konverentsil ka sõudmistreener Matti Killing, vehklemistreener Anatoli Jasnov ja sporditeadlane Mati Arend.