Rahaskandaal ajas Eesti kergejõustiklased kahte leeri: kes süüdistab alaliitu koorimises, kes kaitseb süsteemi

 (41)
Mätas: odaviskajad on paar aastat plaaninud Eesti meistrivõistlusi boikoteerida
Risto Mätas
Risto MätasFoto: Andres Putting

Odaviskaja Risto Mätas avaldas tänases ETV „Pealtnägija“ saates, et juba paar aastat on kavandatud boikoteerida Eesti meistrivõistlusi, et juhtida tähelepanu kergejõustikuliidu segastele rahaasjadele.

„Paar aastat on mõte olnud boikoteerida Eesti meistrivõistlusi. Et laseme end ära tutvustada ja lihtsalt ei viska,“ rääkis Mätas. Tema sõnul on tal mitmeid mõttekaaslasi, kuid kuna nad on rahaasjadega alaliiduga seotud, ei tahtnud keegi neist teleekraanil suud puhtaks rääkida. Lisaks Mätasele kritiseeris „Pealtnägijas“ kergejõustikuliidu kurssi treener Mehis Viru.

„Mul on olnud päris palju negatiivseid kogemusi alaliiduga. Ma ei näe positiivset suunda. Kergejõustik hääbub, tippsport hääbub. Pole järgmist Kanterit kuskilt võtta. Tuleb toetada neid, kes on,“ teatas Mätas, kel on alaliidule mitmeid etteheiteid.

Esiteks, nii Mätasel kui ka Tanel Laanmäel on olnud kogemus, et Balti matši auhinnaraha, mille naaberriigi alaliit on kandnud Eesti kergejõustikuliitu, makstakse välja algsest väiksemana. Mätase sõnul sai ta puudu olnud 250 eurot küll tagasi, kuid ta ei mõista, miks peab sportlane sedasi ise iga viimast kui eurot taga ajama. Avalikuks tehti ka alaliidu karm käitumine Laanmäega, kes mullu Zürichi EMi ajal lubas üheks ööks tüdruksõbra enda hotellituppa. Kuigi sellest korraldajate poolt mingit pahandust ei tulnud, trahvis kergejõustikuliit teda 200 euroga.

Seotud lood:

Meeste peasüüdistus on aga selles, et EOK poolt makstavast rahast jõuab alaliidu kaudu sportlaseni vaid väike osa. Ülejäänud pannakse nö ühisesse potti. Alaliidu väitel kasutatakse seda sportlastele tugiteenuste tagamiseks ja hoitakse seeläbi hingekirjas ka nooremaid ja nõrgemaid sportlasi, kes muidu stipendiumi ei saaks. Viru sõnul on kadu konkreetse raha väljateeninud atleedi jaoks suur: kui EOK maksab aastas 16 000 eurot, siis alaliidu kaudu saab sportlane 10 000.

Viru sõnul on alaliit passiivne, ainuke ettevalmistav tegevus Rio olümpia eel on olnud see, et sportlastelt võeti raha vähemaks. „Mitte mingit muud tegevust pole olnud,“ sõnas Viru, kelle sõnul on president Erich Teigamägi juhitava alaliidu fookus sportlastelt mujale kandunud. „Korraldatakse uhkeid rahvusvahelisi võistlusi, selleks palgatakse uusi inimesi juurde ja tippsport on teisejärguline.“

Aastaid Eesti parima odaviskaja tiitlit kandnud Mätase igakuine sissetulek on olnud 437 eurot. Lisaks saab ta aastas treeningtoetust 12 000 eurot, paraku seda raha ta söögi ja elamise peale kasutada ei saa – kõik kulud tuleb tšekkidega tõestada ja peavad olema seotud konkreetselt spordiga. Tekib nokk-kinni-saba-lahti olukord. Nõnda ostis ta hiljuti endale tõstekangi, mida tal eriti vaja ei olegi.

Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi sõnul tuli muist etteheiteid talle üllatusena ja sellistest asjadest võiks rääkida esmalt omavahel. "Kui mulle tullakse vastu ja küsimuse peale, kuidas sul läheb, öeldakse, et läheb hästi, kõik on korras, siis ei saa ma ju teada, kas inimesel on tegelikult muresid. Ma pole selgeltnägijate tuleproovi saatest läbi käinud," lausus Teigamägi. Mätas kostis aga, et probleemidest on räägitud aastaid, ent lubadused on jäänud lubadusteks.

Kergejõustikuliit kogus „Pealtnägija“ loo tasakaalustamiseks mitmeid arvamusi sportlastelt, kes aastaid toiminud süsteemi igati toetavad.

Tõkkejooksja Rasmus Mägi: "Minu hinnangul ei peitu Eesti kergejõustiku kitsaskohad tippsportlaste väidetavalt ebaselges rahastamises. Korrektse kommunikatsiooni kaudu on alaliit või EOK alati küsimustele selged vastused andnud. Ühtlasi ei pea ma õigeks, et meediakärasse on segatud sportlased, kes rahastamispõhimõtted enda jaoks selgeks on teinud. Seejuures on kirjutavas meedias antud teema raames kasutatud ka minu pilti, luues avalikkusele illusioone minu rahulolematusest. 10 kuud enne Rio olümpiat soovin koostöös EOK ning Eesti kergejõustikuliiduga täielikult keskenduda treeningprotsessile."

Seitsmevõistleja Grit Šadeiko: „Oma treeninggrupiga oleme enda jaoks rahastussüsteemi selgeks teinud ja seejuures ei pea ma vajalikuks, et ükski meie treeninggrupi väline sportlane või treener võtab sõna kõigi A-normiga sportlaste eest. Oleme oma asjad alaliidu või EOK-ga alati läbi rääkinud ja arusaadavad hoidnud. Minul kellelegi pretensioone pole olnud ja rahad on süsteemile vastavalt liikunud, alaliit on võimaluste piires toetanud ja meie heaolu eest seisnud. Minu arvamuse kohaselt on näiteks EM-i taseme toetuse olemasolu Eesti kergejõustiku jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline.“

Kaugushüppaja Ksenija Balta: „Mina olen olukorraga rahul ja ma hästi ei saa aru, milles praegu probleemi nähakse. Minu kogemus sportlasena on hoopis see, et kergejõustikuliit on teinud väga palju selleks, et sportlastel oleks parem. On olemas stabiilne süsteem, mis toimib juba pikka aega. Samas kui vaja, ollakse paindlikud ja tehakse erandeid. Kergejõustikuliit on mulle alati abikäe ulatanud, ka rasketel aegadel. Ka siis, kui mul pole viimasel ajal silmapaistvaid tulemusi olnud, ikkagi on leitud võimalused toetamiseks. Alaliit aitas rahastada ka mu põlveoperatsiooni ja taastusravi. Jah, raha on alati vähe, aga sellegipoolest on asi alati toiminud, koostöö on hea. Mul ei tule mõttesse ka sellist asja, et kergejõustikuliit võiks sportlasi kuidagi koorida, kindlasti mitte, see ei tule kõne allagi.“

Kettaheitja Märt Israel: „Minu suhted kergejõustikuliiduga on väga head ja alati on olnud võimalik kõikidel teemadel arutada. Alaliit aitas katta minu mõne aasta taguse operatsiooni ja sellel aastal tehtud operatsiooni kulusid. Sel perioodil, kui olin vigastusega võistluspausil, on mul ikkagi olnud tagatud tasemetoetus. Probleeme ju pole, süsteem toimib ka nendel aegadel, kui värsket tulemust parajasti pole, aga abi kõige rohkem tarvis. Sportlase jaoks on see kindlustustunne ja tugi tähtis.“