"Jäin oma karjääriga igal juhul rahule, kuigi, jah, kindlasti saanuks ka paremini minna. Alati on need jutud, et mingid napilt üleastutud katsed olid väga head, aga see on spordi osa. Ma arvan, et kokkuvõttes tuli mul suhteliselt hästi välja ja oma tulemuse tegin ma ära," ütleb viimati poolteist aastat tagasi Eesti meistrivõistlustel kolmikut hüpanud ja ka kuldmedali võitnud Uudmäe.

Eesti meistriks on kolmikhüppes tulnud suisa neli Uudmäe pere liiget: lisaks Jaagule ja Jaanusele ka noorim tütar Merilyn Uudmäe (29) ja noorim poeg Jaak Joonas Uudmäe (26), kes tegelevad spordiga tõsiselt tänaseni. Kuivõrd sarnane või erinev on olnud aga treeneritest vanemate Jaagu ja Maie Uudmäe laste tehnika? "Me oleme kõik natuke omamoodi tehnikaga. Võib-olla siis, kui paneks meist kolmest kokku ühe sportlase, saaks väga hea hüppaja. Või kui paneks meie halvad osad kokku, siis saaks väga halva hüppaja," naerab Jaanus Uudmäe.

Uudmäede suur pere hoiab tänaseni tugevalt kokku ning seetõttu pole harvad juhud, kus mõne sündmuse tähistamiseks tulevad nende Otepää koju, kus Jaanus üles kasvas, kokku kõik Jaagu ja Maie lapsed ja lapselapsed.

"Sportlasena tuleb paratamatult ette hetki, kus sa lööd kõhklema või on raske. Teed, mis tahad, aga trennis asjad ei õnnestu. Sellistel momentidel on treeneri ja perekonna tugi ülivajalik. Samuti on see oluline võistlustel, kus sa oled võistlusareenil tähtsal hetkel üksinda teistega konkureerimas. Kui sellisel hetkel on silmside publikus kellegagi, kes sind toetab, tekitab see hea ja mõnusa tunde, et sa pole üksinda. Abikaasa tunnustuseks pean ma ütlema, et tema toetas mind 100 protsenti. Ta oli mu suurim fänn. Selliseid jutuajamisi meil ette ei tulnud, et ma peaksin rohkem kodus olema. Lõpuks, mil arengut enam näha ei olnud ja vanus tuli peale, tekkis endal halb tunne, et nii palju kodust eemal olen. See oli märk, et on aeg lõpetada ja perele rohkem aega pühendada," sõnab Uudmäe.

Detsembris 40. sünnipäeva tähistav kolme lapse isa sai karjääri jooksul omal nahal tunda, kuivõrd oluline on sportlase jaoks tervis. "Taastumine on spordis väga tähtis. Vaadates, kui palju oli mul vigastusi, oli taastumine ilmselt miski, mida oleksin pidanud veel paremini tegema. Treenida oskab ju tegelikult igaüks. Harjutused pole mingi saladus - neid on ju näha ja nendest kirjutatakse. Aga et teha harjutusi parajal määral, mitte sedasi, et need su ära lõhuks - see on kunst," teab Uudmäe.

Saates tuleb juttu veel Jaanuse maailmakuulsatest treeningkaaslastest, tema karjääri kahest tähtsamast võistlusest, tehnilistest nüanssidest, kergejõustikuhallide ülerahvastatusest, võistlusrajale naasmise võimalikkusest ja paljust muust.

Saate lõpus avaldame eelmise küsimusmängu õige vastuse, loosime välja võitja ja esitame uue küsimuse, millele saab vastata aadressil ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

“Staadionijutud”, 19. osa: