Eesti hetke parim maratonijooksja Tiidrek Nurme 45 aasta vanust Enn Selliku 5000 meetri Eesti siserekordit ületada ei suutnud. Neli kilomeetrit rekordigraafikus püsinud Nurme kustus viimastel ringidel ja lõpetas ajaga 14.18,38. Tema treeningpartner Ibrahim Mukunga sai ajaks 14.30.

"Tõenäoliselt, kui oleks aeglasemalt alustanud, oleks lõpuaeg olnud parem, aga täna siis niipidi. Lõpuringid näitasid, et ma olin ikkagi rekordajast aeglasem," kommenteeris Nurme.

Selliku siserekord on 13.54,2, mille ta jooksis 1975. aastal toonases Leningradis.

Nurme polnud varem 5000 meetri distantsil sisetingimustes võistelnud. Välistaadionil on Nurme tippmargiks kümme aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Walnutis joostud 13.31,87.

Jekaterina Patjuk sai naiste 5000 meetri jooksu Eesti siserekordi alistamisega hakkama ning lõpetas Tartus ajaga 16.45,08. Senine Eesti tippmark kuulus 2003. aastast ajaga 17.11,8 Kadri Kelve nimele.

Välitingimustes on Patjuki 5000 meetri isiklik rekord kuus aastat tagasi Tallinnas joostud 15.54,94.

Eesti Kergejõustikuliidu tehnilise komisjoni esimehe ja staažika kergejõustikukohtuniku Peeter Randaru sõnul on Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu võistlusmääruste 2019. aasta novembris jõustunud redaktsioonis võistlejate lubatud ja keelatud abistamist käsitlevat määrust TR 6 täiendatud punktiga 6.4.8. Kõnealuse täiendusega lubatakse kasutada eesmärgiks seatud jooksuajale vastavat jooksutempot tähistavaid valgusseadmeid. Seega on nüüd legaliseeritud seni keelu all olnud "valgusjänese" kasutamine võistlustel, seda ka rekordiürituste puhul, kinnitas Randaru.