Pääs Pekingisse õhutab himuga pingutama
B-normist 19.80 jagu saanud kuulitõukaja Taavi Peetre, kes kaotas kaitseväe ajateenistuses kolme kuu jooksul kehakaalust kaheksa-üheksa kilo, püüab endist rammu taastada. “Olümpiaks jõuan kindlasti vormi,” ütles Peetre.
Kannustab ka kodune rivaal: mullu 19.66 tõuganud Raigo Toompuu pürgib ka olümpiale. A-norm 20.30 on aga mõlemale kõva pähkel.
Kettaheitja Märt Israel täitis mullu A-normi 64.50 ja võib Pekingiks valmistuda rahuliku südamega. Koos Gerd Kanteriga harjutades loodab isikliku tippmargi üle 66.56 heitnud Nuiast pärit sportlane oma keskmist taset tõsta, et suuda olümpial heidelda pääsu eest lõppvõistlusele.
Kõrgushüppaja Viktoria Leks, kes mullu püstitas hallis isikliku rekordi 1.91, on natuke harjutamist muutnud.
“Olen tegelenud peamiselt kehalise ettevalmistusega, jõudu on päris palju lisandunud,” ütles Sven Andresoo õpilane
B-normi langetati 1.91-le, seega on sihvakal piigal see täidetud.
Mullu Eesti 200 m jooksu rekordi 20,69-ni viinud Marek Niidul on samuti B-norm käes. Suvel tahab ta alistada A-normi 20,59.
“Olümpiat ma väga suureks eesmärgiks ei peagi, sest finaali niikuinii ei jõua. Olümpia lihtsalt jääb teele ette,” viskas USA-s sportlaseteed jätkav Niit saarlaslikult nalja.
Kaie Kand alistas mullu ainsa eestlannana seitsmevõistluse B-normi 5800, tulles 5876 punktiga Eesti meistriks. A-norm on 6000, mille peab Kand alistama juhul, kui tunamullu 6180 punkti kogunud Ksenija Balta oma endise taseme taastab.
“Seis on hea, olen sisehooajaks valmis,” sõnas Hispaanias Tenerifel harjutav Kand. Osaka MM-il kogemusi omandanud neiu soovib igal juhul teha oma esimese olümpiastardi.
Lõuna-Aafrika Vabariigis Potchefstroomis harjutava Balta mullune suvi jäi kannavigastuse tõttu sisuliselt vahele. Poolteist kuud tagasi ütles ta, et jalg annab vahel ikka tunda.
