Paavo Nurmi ja Herbert Elliott. Peter Snell ja Kipchoge Keino. Sebastian Coe ja Hicham El Guerrouj. Neid jooksukuulsusi tunneb kogu spordimaailm. Nende võimsast ja elegantsest pingutusest said unustamatu elamuse miljonid huvilised, kes nautisid vägevat etendust kas staadionil või elasid kaasa teleri ees. Need kuus meest, kõik kuningliku ala, 1500 m jooksu olümpiavõitjad, on spordiajaloo suurkujud ja oma rahva paremad pojad.

Nüüd on esmakordselt pärast Eesti taasiseseisvumist õigus olümpiamängude 1500 m jooksus startida ka eestlasel. Tiidrek Nurme teenis selle õiguse julge ja auahne etteastega, lükates ajaga 3.38,80 ajalooriiulitele Mart Vildile 1966. aastast saadik kuulunud vanima Eesti rekordi 3.39,0.

“Mul oleks küll uhke tunne, kui Eesti mees jookseks olümpial 1500 meetrit,” ütles kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool. “Kui ma oleks olümpiakomitees otsustaja, saadaksin Nurme kindlasti olümpiale.”

Saaremaalt sirgunud jooksumehe olümpiakoondisesse valimise kasuks räägivad mitu objektiivset tõika. Järjepidev areng pärast noorteklassi, kui paljudel andekatel sportlastel tekib elurütmi muutumisel, näiteks kõrgkooli õppima siirdumisel seisak või tagasiminek. Eesti koondise esindamine kõigil vajalikel võistlustel. Tänavuseks säravaimaks saavutuseks kõige parem 3000 m jooksu aeg Euroopa karikavõistlustel kõigi liigade peale kokku. Põhjalikule talvisele ettevalmistusele ja tugevale tervisele tuginev edukas võistlushooaeg, mis tipnes möödunud laupäeval, 13 päeva enne Pekingi olümpiamängude algust Belgias Oordegemis elu kiireima 1500 m jooksuga.

“Olümpial osalemine oleks Nurme edasisele karjäärile tähtis motivaator,” ütles treener Harry Lemberg. “Tean, et Tiidrek peab sinna pääsemist oluliseks. Ta püüdiski normi mitu korda täita, aga küll ei vedanud tempoga, küll ilmaga. Hooaja eesmärk, 3.39 on täidetud, siit on hea koos toetajatega edasi minna.”

Nii Nurme kui ka temaga samal võistlusel Oordegemis kõrgushüppes olümpianormi täitnud Anna Iljuštšenko on tippu tõusmise hakul sportlased, kes unistavad tiitlivõistluste pjedestaalile astumisest ja usuvad, et suudavad selle nimel ka päevast päeva vaeva näha.

Kui Nool 1992. aastal oma esimeselt olümpialt Barcelonast tagasi tuli, tundis ta end moraalselt sandisti. Odaviskes saadud null lõi 22-aastast noorukit äärmiselt valusalt, veel valusamini näris teda ebaõnnestumise järel tehtud mõtlematu otsus kümnevõistluse viimasest alast, 1500 m jooksust loobuda.

“Barcelona etteaste oli mu karjääri kujunemisele väga oluline,” ütles 1996. aastal Atlantas kuuenda koha saanud ja 2000. aastal Sydneys olümpiakulla pälvinud Nool. “See õpetas, kuidas tippsport käib.”

Kergejõustikuliidu juhid kehtestasid mullu reegli, et olümpiale pääsemiseks tuleb B-normi täita kaks korda ja sellest vähemalt korra tänavu. Terve mõistus keeldub omaks võtmast nõuet, et väga heas vormis Nurme peaks tõestama oma sitkust ja töövõimet veel kord enne 30. juulit, mis on viimane tärmin olümpiapääsme lunastamiseks. Selleks pole ka põhjendust.

Eile Tallinnas Eesti rekordi kinnitamiseks vajaliku dopinguproovi andnud Nurme otsustaski koos treener Lembergiga, et ei sõida 30. juulil Saksamaale Leverkusenisse veel kord olümpianormi jahtima.

Pidasin nõu Ants Nurmekiviga (Tartu ülikooli professor  — toim) ja temagi soovitas auru maha võtta, jõudu koguda ja augustikuisteks võistlusteks vormi teritada,” ütles Lemberg.

Noole sõnul tuleks juba vaadata, mis hakkab toimuma nelja aasta pärast Londoni suveolümpial. “Ma ei usu, et Nurme võiks juba Pekingis poolfinaali saada, aga usun, et ta võiks murda poolfinaali või isegi finaali nelja aasta pärast,” hindas Nool. “Ka Iljuštšenko on näidanud paranevat vormi, lisaks tuli ta Eesti meistriks.”