Detsembri keskel toimunud "Eesti Kergejõustikuauhinnad 2020" galaõhtul pälvis treenerite Stellan Kjellanderi ja Juha Lahtineni hoolealune Ojaloo aasta naiskergejõustiklase tiitli.

Ojaloo püstitas mullu 29. augustil Soomes Poris Eesti rekordi 71.50 ning kuna see tulemus sündis pärast Eesti olümpiakomitee tippspordikomisjoni koosolekut, siis määrati talle C-kategooria toetus (1000 eurot kuus) tagantjärgi.

Oma isiklikku tippmarki parandas Ojaloo enam kui kahe meetriga. Senine Eesti rekord kuulus Anna Maria Orelile, kes 2019. aasta kevadel heitis Horvaatias Splitis 69.85.

"Spordis on niimoodi, et see peab andma head emotsiooni ka," rääkis Nool Ojaloo rekordist. "Kui olümpiakomiteel on tippspordikomisjon ja seal on üks galaktika targemaid mehi Jaanus Kriisk, kes ütles, et sellele vanamutile pole mõtet toetust anda, siis mõnikord on väga mõnus värk, kui keegi saab soola raputada haava peale, kui mõne sportlase kohta nii kindlalt öeldakse, et temast pole enam elulooma. Kati Ojaloo, fantastilise saavutuse tõid! Kui vaatame lootuses-ootuses, siis sellise tulemusega võiks tiitlivõistlustel päris ilusaid kohti saada."

Näiteks 2016. aasta Rio de Janeiro olümpial toonuks Ojaloo rekord finaalis kaheksanda koha - neli ja pool aastat tagasi sai selle ameeriklanna DeAnna Price 70.95-ga. 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel Berliinis sai sakslanna Kathrin Klaas 71.50-ga seitsmenda koha. Tänavu suvel toimuva Tokyo olümpia normatiiv on 72.50.

Kuula saadet! (Noole torge Kriiski aadressil alates 1:08:30-st):

Jaanus Kriisk saatis Delfile täna pärastlõunal oma vastulause, milles ütleb:

"Olümpiavõitja Erki Noole väited “Staadionijutud” saates EOK tippspordikomisjonis toimuva kohta on avalikkust väga eksitavad nii minu väljaütlemiste kohta kui kogu komisjoni töökorralduse suhtes.

EOK tippspordikomisjon teeb otsuseid ainult tulemustest lähtuvalt. Kellel on vastav tulemus ette näidata, siis toetus ka määratakse. Otsused tehakse alati konsensuslikult. Mis minu suhtumisse naissportlastesse puutub, siis need on alati olnud väga positiivsed ja soosivad. Kui vähegi võimalik, siis alati toetan, olen tihti ka ise alustanud toetuse võimaluse arutelu ühele või teisele naissportlasele, nagu viimati meie ujujast tulevikulootusele Eneli Jefimovale või EM-il neljanda koha saanud Eesti iluvõimlejatele. Samuti pole kordagi ennast tabanud avalikus ruumis ei naiste ega ka naissportlaste suhtes kasutama sõnavara, millele austatud olümpiavõitja viitab.

Kõige kummalisemaks teeb selle loo veel asjaolu, et Erki Noolt ennast selles komisjonis ei ole, seega ka ta ei viibinud koosolekutel, kui toimus suveolümpiaalade arutelul.

Mis Kati Ojaloosse puutub, siis peale väga korraliku tulemuse heitmist sügisel Soomes tegi komisjoni esimees Erich Teigamägi kirjaliku ettepaneku lülitada ta C-kategooria toetusesaajate hulka, mille komisjon konsensuslikult kinnitas.

Olles EOK tippspordikomisjoni liige alates 2013. aastast, ei mäleta ma kordagi, et mõnda naissportlast oleks sellise negatiivse alatooniga nimetatud või tema vanusele viidates toetusest ilma jäetud. Määrav on tulemus ja ainult tulemus."