Laupäeval parandas Pahapill 60 m eeljooksus ajaga 7,12 isiklikku rekordit kolme sajandikuga, tunnike hiljem ehmatas suurepärase stardiga isegi sprintereid ja 7,03-ga iseennastki. Eile hüppas kaugust 7.62, oma siserekordist 21 sentimeetrit rohkem.

„Seis on parem kui eeldasin,” ütles Pahapill. „60 m eeljooksu läbisin kindlalt. Finaalis sain superstardi ja jooksin väga hästi. Kauguses võtsin realistliku eesmärgi – 7.20 kuni 7.30. Viimati tõukasin paremalt jalalt 2006. aastal, praegu kohanen uuesti.”

Sügisel viljakas töö

2006. aastal püstitas Pahapill „õi­gelt“ jalalt tõugates Prantsusmaal Arles’is isikliku tippmargi 7.81. Kuid sügisel saadud jalavigastuse tõttu pidi ta edaspidi äratõukeks kasutama vasakut jalga, mis tekitas suuri probleeme.

Mullu sai ta Ratingenis nulli ja Pekingi olümpial õnnestus alles kolmas katse – 7.04. „Nüüd oli kuus katset, võisin riskida,” ütles Pahapill, kes hüppas juba kolmandal katsel 7.46.

Olümpial kümnevõistluses 11. koha saanud Pahapill sai esimese Eesti kergejõustiklasena kutse sise-EM-ile, kuid eile ei söandanud Remigija Nazaroviene hoolealune oma starti kinnitada.

„Tahaksin seal kindlasti võistelda!“ hüüatas Pahapill elavnedes. „Aga ma ei tea, mis juhtub, elan päev korraga.”

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes