Delfil oli eelmisel nädalal Tõrvas korraldatud pressikonverentsil võimalus ajada juttu ka Urmas Uhtjärvega, kelle käe all harjutas Kirt teisest kuni kaheksanda klassini. „Urmas Uhtjärv tõi mu mänguliselt spordi juurde. Käisin tema treeningul teisest kaheksanda klassini, harjutasime viis korda nädalas. Tegime kõike: mängisime, hüppasime, jooksime, suusatasime, proovisime korv-, jalg- ja võrkpalli. Kangiga me ei harjutanud, aga olime heas vormis,” rääkis Kirt Uhtjärve rollist.

Esimene treener meenutas Kirti hea sõnaga. „Tema teod võtavad juba suu lahti. 86 meetrit, mis tõi EM-pronksi, ei pannud veel ahhetama, aga kui oda maandub juba peaaegu 90 meetri juurde, siis võtab küll suu lahti,” märkis Uhtjärv, kelle sõnul polnud Kirt väiksena teab kui andekas. „Olen ennegi öelnud, et silmaga nähtavaid tohutuid eeldusi tal polnud, kindlasti oli meie grupis palju andekamaid poisse. Eks nad tahtsid kõvasti trenni teha, olid alati kohal ja nii pidi treenergi rohkem pingutama. Mäletan, et sügisel oli tavaliselt tükk tegu, et 1000 meetri krossijooksuks võistkond kokku saada. Raske jooks, ilmad polnud ka alati kõige meeldivamad. Nii mõnedki, kes olid jooksukallakuga, jätsid teinekord tulemata. Magnus, odamees, tuli aga alati kohale. Nägin, et tal oli seal raske, aga ta pingutas edasi.”

Uhtjärve sõnul armastas Kirt ka suusatamist. "Käisime Otepääl suusatamas, ühel võistlusel sõitis Magnus Andrus Veerpalu poja Andreasega kui võrdne võrdsega. Tõsi, too oli Magnusest mõned aastad noorem," rääkis Uhtjärv.

Kui Kirdile seda meenutada, hakkab mees muhelema. "Jah, kunagi ühel maratonil oli tükk pusimist, vaatasid, et väike poiss tuleb tagant mööda. Ei mäletagi, kumb lõpuks ette jäi," jutustas Kirt, kelle üks nooruspõlve suuri eeskujusid oligi Andrus Veerpalu. "Kunagi oli kindlasti saavutuste ja töövõime tõttu Andrus Veerpalu eeskujuks. Mäletan hästi, kui ta esimese kulla võitis. Vahepeal olime Marekiga (sõber ja mänedžer Marek Vister - M. R.) omast arust ka kõvad suusatajad, määrisime kodus keldris suuski ja käisime õhtuti suusatamas."