Koroonaviirusest tingitud paus andis Ksenija Baltale võimaluse treenida nii nagu pole ammu saanud

 (12)
Koroonaviirusest tingitud paus andis Ksenija Baltale võimaluse treenida nii nagu pole ammu saanud
Ksenija BaltaHenri-Kristian Kirsip

Ksenija Balta mõistis Eesti karikavõistluste 100 m jooksu võites, et kiirus on meelisalaks kaugushüppeks piisav. Esimene selgem eesmärk ongi hüpata kolme nädala pärast toimuvatel Eesti meistrivõistlustel.

Ksenija Balta sättis sprindis startimiseks jooksupakke viimati 2018. aastal. Vahepeal polnud ta pakkudelt pääsemist ka treeningutel proovinud. Täna Eesti karikavõistluste 100 m jooksu võitu see tal siiski ei seganud. Tõsi, esimesed 30 meetrit püsis Karoli Käärt tema kõrval, ent siis libises Balta eest ja sai kerges vastutuules joostes 11,62-ga kindla võidu. Käärt lõpetas 11,87ga.

„Ma pole ennast kunagi pidanud sprinteriks, vaid ikka kaugushüppajaks, kel on hea kiirus," sõnas Balta. „Nüüd tulebki kaugushüppele keskenduda. Esialgne plaan on osaleda Eesti meistrivõistlustel, edasine alles selgub. Iga päev toodab uusi uudised ja otsuseid tuleb langetada vastavalt sellele. Võtan ühe võistlus korraga."

Tavaliselt tagasihoidlikult skeptilise olekuga treener Andrei Nazarov hindas abikaasast hoolealuse jooksu heaks. Balta ise oli sama meelt. „Andrei on harva rahul. Tulen võistlusele, panen esimest korda pakud maha ja ma ei eeldagi, et start on kohe ülemäära edukas, aga natuke parem oleks võinud olla. Hoopealt minek oli hea ja see ongi ilmselt see, millega ta rahul oli," arutles Balta. „See on minu jaoks vastutuules joostes üks paremaid tulemusi."

Seotud lood:

Koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu pole kergejõustiklased saanud pikka aega võistelda. Karjääri jooksul rohkete vigastustega võidelnud Balta jaoks pole pikkades võistluspausides midagi uut. „Võistluspausidega on mul tõesti suhted head... Võistluste puudus otseselt sügelust ei tekitanud," märkis Balta. „Tavaliselt olen pidanud võistlustele kiirustama, nüüd sai aga aja maha võtta ja korraliku hüppemahu ära teha."

Balta selgitas, et valdavalt tegeles ta pausi ajal üldtreeninguga, et hoida ennast mingiski vormis ja säiliks üldine kiirus. „Selle mõttes oli see aeg väga positiivne - ma pole juba ammu saanud teha nii suurt hüpete mahtu. Millise resultaadi see annab, saab alles näha," tõdes ta. „Eelmised aastad on näidanud, et hüppan ma trennis hästi või mitte, siis võistlustel on ikka midagi muud. Täishooga hüppamine on ju hoopis teine asi."