Sellised ja veel mitmed etteheited olid Kriiskil kommentaaris Õhtulehe artiklile "Eesti Kergejõustikuliidu väljakutse: kuidas toetada 43 olümpiapotentsiaaliga sportlast?"

Delfi palvel saatis Kriisk meile samal teemal arvamusloo, mille avaldame koos Teigamäe vastulausega. Ehk on siit kergejõustikuinimestel midagi kõrva taha panna. Kui näpud sügelevad sõna sekka ütlema (soovituslikult oma nime alt), siis meie kommentaarium on teile avatud!

Kergejõustikutreener Jaanus Kriisk.

Mõnikord loed sellist lugu, kus näiliselt siiras ja avatud ja isegi aus juht valab pisaraid oma valdkonna käekäigu pärast. Tekib tunne, et usud, mida räägitakse. Aga kui elad selles süsteemis sees, siis tead, et see kõik on võlts.

Erich Teigamägi, aeg oleks pöörata nägu ja tegevus jälle Eesti kergejõustiku poole! Sinu valitsemise ajal on märgatavalt paranenud kolm asja: meediakajastus, Euroopa katseorganisatsiooni ürituste korraldamine ning sa oled kolmekordistanud ametimeeste arvu alaliidu kontoris. Kõik muu on läinud halvemaks. Sa oled likvideerinud treenerite ja klubide nõukogu ehk lükanud eemale paljud kergejõustikku armastavad inimesed, kes tegid seda vabast tahtest. Sa oled kaotanud ära riigisisese võistlussarja täiskasvanutele (GP või Kuldliiga näol), salastanud täielikult kergejõustikurahva eest raha kasutamise nii alaliidu sees kui Sihtasutuses Rahvusvahelised Kergejõustikuüritused. Sa oled hakanud hämama ja isegi valetama avalikkusele ja sportlastele ning treeneritele.

Olles EOK järelkasvutiimi juht, kuulun läbi selle ühiskondliku ameti ka EOK tippspordi nõukokku. Sa tead juba ammu, et kõik suveolümpialad viidi ühiste põhimõtete alla. Selleks on väga hea koht tiitlivõistlustel. Normide täitmine ega pääsemine tiitlivõitlustele seda enam ei ole.

Kergejõustiku ebaõiglane eelistamine teiste alade ees kaotati. Kõik toetused, mis eraldatakse, on sihtsuunitlusega ja kasutamiseks ainult nende sportlaste arendamiseks. Kui C-kategooria puhul on selleks 6000 eurot aastas, siis see kõik peab sportlaseni ka jõudma. Stipendiumis, palgas, treeninglaagrite kuluna tuleb see kokku leppida sportlase ja tema treeneriga. Just nimelt kokku leppida. See on EOK tippspordinõukogu otsuses kirjas ja kuulub täitmisele.

Sa ütled, et kergejõustikus on 43 Tokyo olümpiamängude kandidaati. Võib–olla on neid rohkemgi, kes sellest unistavad. Sinu nimekirjas on Anna Iljuštšenko, kes on ametlikult teatanud, et loobub tipspordist. Lisaks veel palju lapseohtu noori, kes isegi veel ei tea, mis see täiskasvanute sport on. Jah, tore on omada suurt nimekirja, aga ükski teine alaliit nii ei käitunud. Kõik teised tegid väga põhjaliku analüüsi ja nimetasite need nimed, kellelt võib edu loota lähtuvalt tänastest sportlikest tulemustest. Ainult see näitab, et see kõik on väga pealiskaudne, mis sa teed ja see ei huvita väga sind. Sa mängid!

Sa oled loomulikult avalikkusega manipuleerimisel osav. Teades, et 90% tähelepanust läheb neljale nimele - Kanter, Mägi, Balata ja Kupper - siis neid sa ei puutu. Räägid, soosid ja ka nemad vastavad, et kõik on tore, aga kõik muu sind eriti ammu juba ei huvita. Erich, tule tagasi Eesti kergejõutikku, nagu sa olid seal enne 2012. aastat, kui sinuga oli meeldiv koostööd teha. Mis pärast seda on juhtunud, on väga paljudele arusaamatu. Muuda kergejõustikuliit jälle avatuks, süsteemseks, kõigile arusaadavaks, kaasa inimesi laiemalt, muuda alaiit läbi selle haldussuutlikumaks, siis ei juhtu ka Artjom Nikitiniga toimunut (Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Marko Aleksejev unustas andeka kettaheitja 2015. aasta juunioride EM-ile üles anda - toim.). Pane üles juhatuse koosoleku protokollid, nagu nad oli kunagi üleval aastani 2004, nagu nad on üleval EOK täitavkomiteel. On aeg jälle tegelema hakata Eesti kergejõustikuga, nagu sa täna tegeled Euroopa kergejõutikuliidu asjadega, mille eest nad sind kiidavad. Me, Eesti kergejõutiklased tahaks ka sind kiita, aga näe, sa oled meid ära unustanud.

Erich Teigamägi

"Lugedes Jaanus Kriiski kommentaari, mille ajakirjanik mulle vastamiseks edastas, oli mul ühekorraga hea meel ja tõsiselt kahju ka. Hea meel, et on inimesi, kes suhtuvad kergejõustiku käekäiku kirega, sest iga ala on just nii jätkusuutlik, kuivõrd ta inimestele korda läheb. Aga kahju, sest peaaegu kõik faktid olid valesti esitatud või valesti mõistetud.

Nagu Kriisk märgib, siis tegelikult läheb Eesti kergejõustikul hästi – tulemused on üha esinduslikumad, tippe on üha rohkem, järelkasv on korralik, oleme Eestisse toonud pea igal aastal mõne rahvusvahelise suurvõistluse ning kergejõustik pakub ka meediale huvi. Alaliidu sekretariaadi töötajate arvu kolmekordistamise eest ma siiski endale au võtta ei saa – aastal 2006, kui mind ametisse valiti, töötas Eesti Kergejõustikuliidu kontoris viis inimest, täna kuus, ehk siis kümne aastaga on lisandunud üks töötaja.

Järgnevalt lükkan ümber Jaanus Kriiski kommentaaris valesti esitatud või valesti mõistetud väited.

Treenerite kaasamine

Kriisk väidab, justkui mina olnuks vastutav treenerite ja klubide nõukogu laialisaatmise eest. See ei vasta kuidagi tõele. Esiteks likvideeriti treenerite nõukogu enne aastat 2004 ehk üle-eelmise presidendi ametiajal ning teiseks on au ja vastutuse treenerite nõukogu likvideerimise eest kõigis kuluaarivestlustes korduvalt võtnud endale hoopis tollane EKJL juhatuse liige hr. Jaanus Kriisk isiklikult. Seetõttu oli tema väidet eriti üllatav lugeda.

Klubide nõukogu tegevusest tehti viimati kokkuvõte EKJL üldkoosolekul 11. aprillil 2008. aastal, kus üldkoosolek oli see, kes otsustas klubide nõukogu töö lõpetada.

Muide, kunagise treeneritest nõukogu rolli täidab saavutusspordi komisjon, mille kutsusime alaliidu juhatusega ellu 2009. aastal. Sinna on praegusel ajal kaasatud alarühmade vastutavad treenerid, rahvusvahelise kogemusega kergejõustikumänedžerid ja tippsportlased. Seega tühja kohta jäänud pole.

Eelarved ja raha kasutamine

Kriisk väidab, et raha kasutamise nii alaliidu sees kui SA-s Rahvusvahelised Kergejõustikuüritused on kergejõustikurahva eest täielikult salastatud. See väide ei vasta absoluutselt tõele. EKJLi ja SA Rahvusvahelised Kergejõustikuüritused eelarved ja rahaline seis on täiesti avalik info. Mõlema organisatsiooni raamatupidamist peab rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisfirma Rödl & Partner ja audiitor on E-Audit. EKJLil on ka revisjonikomisjon, kes hindab regulaarselt liidu tegevuse vastavust põhikirjale ja varade kasutamise sihipärasust.

Alaliidu ja tema asutatud sihtasutuse majandusnäitajatest tehakse ülevaade kaks korda aastas toimuvatel üldkoosolekutel. Kevadisel volikogul on alati võimalik tutvuda ka audiitori järeldusotsustega ning revisjonikomisjoni tegevuse aruande ja ettepanekutega. Mingist salastatusest ei saa siin juttugi olla.

Kuldliiga kadumine

Kriisk väidab, et mina kaotasin ära riigisisese võistlussarja täiskasvanutele Kuldliiga näol. Tuletan meelde, et Kuldliiga võistlussarja korraldas EKJLi liikmesklubi, mitte alaliit. Küll aga oli alaliit aastaid sarja üheks suuremaks toetajaks. Ainult alaliidu toetusel aga sellist võistlussarja korraldada pole võimalik. Peale sarja peasponsori loobumist on kergejõustiku võistluskalender on kindlasti vaesem. Uue peasponsori leidmisel oleks alaliit omalt poolt valmis sellise sarja toetamist jätkama.

43 kergejõustiklast Tokyo kandidaatide nimekirjas

Tokyo olümpiamängude kandidaadid tuli EOK-le esitada juunis 2016. EOK poolt kirjeldatud tingimustele vastas 43 kergejõustiklast ning tol hetkel kedagi välja jätta poleks olnud põhjendatud. Kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko teatas tippspordiga lõpetamisest alles kuu aega hiljem, juulis. Nüüd, hooaja lõpus oleme nentinud, et juunis esitatud nimekiri pidanuks olema veelgi pikem, kuna suvehooajal andsid mitmed noored ja andekad sportlased oma tulemustega märku, et ka nemad väärinuks kohta selles nimekirjas.

Saame olla uhked, et meil on sedavõrd palju alale pühendunud sportlasi, kelle tulemustele ja võimalikule arengule kaasa elada. Sapi pildumine noorsportlaste aadressil, kellest mõnigi on varasemalt Jaanus Kriiski kureeritud EOK järelkasvutiimi arvatud, on kohatu.
"Tulge rääkige minuga ise ja otse, selle asemel et postitada mulle mõeldud kirju internetikommentaariumitesse ja lasta ajakirjanikel kommentaare küsima tulla."
Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi

EOK toetused

Alaliit on saanud teavet EOK täitevkomitee otsuste kohta EOK tegevjuhtkonnalt. Oleme neid otsuseid täitnud vastavalt EOK ja EKJLi vahel sõlmitud lepingule, millises on täpsustatud EOK poolsete vahendite eraldamine kuni augustini 2016.

Ilmselt on Kriiskile EOK tippspordi komisjoni liikmena teada, et EKJL on esitanud täiendavaid ettepanekuid ja järelpärimisi, saamaks detailsemat selgust EOK toetuste jagamise uue korra kohta, mis hakkas kehtima septembrist 2016. Mitmele esitatud küsimustele ootame vastuseid, mida on meile lubatud peale järgmist tippspordi komisjoni koosolekut.

Samuti on meile lubatud, et saame EOK-poolse lepinguettepaneku, millises kajastub ka EOK poolt saavutusspordi toetuseks eraldatud vahendite kasutamise kord ja muud tingimused. Väide, nagu oleks kergejõustiku või kergejõustiklasi varem teiste alade ees ebaõiglaselt eelistatud, on minu hinnangul vale. Meie hinnangul on ebaõiglane kohelda olümpiavalmiduses sportlasi erinevalt.

Veel mõned täpsustused

EKJLi juhatuse protokollid on olnud varasemalt alaliidu kodulehel kuni aastani 2011, mil üldkoosolekul toimud revisjonikomisjoni arutelu tulemusena otsustati, et nendega on kõigil liikmetel võimalik sekretariaadi kaudu tutvuda. Avalikkusele mõeldud Eesti kergejõustikuliidu juhatuse otsustest teavitatakse pressiteadete ja igakuiselt ilmuva infokirja kaudu.

Noore kettaheitja Artjom Nikitini väljajäämine 2015. aasta juunioride EM-i nimekirjast on kahetsusväärne juhtum, mille eest on noorsportlase ees siiralt vabandanud nii tollase juunioride EMi võistkonna juht Ants Kiisa kui alaliidu saavutusspordi juht Marko Aleksejev. Alaliit pakkus noormehele võimalust võistelda Skandinaavias toimunud rahvusvahelistel oma vanuseklassi jõuproovidel, mis kindlasti ei korvanud sportlase jaoks ärajäänud tiitlivõistlust. Tunnistame oma viga ja vabandame..

Ebaõiglaseks pean isiklikult mulle esitatud süüdistust, nagu ei tegeleks ma Eesti kergejõustiku arendamisega. Alaliidu juhatuse liikmed, mina nende seas, on kõik ametis vabatahtlikkuse alusel. Isiklikult pühendan Eesti kergejõustikuliidu probleemidele ja asjaajamistele kümneid tunde nädalas. Samuti olen sportlaste, treenerite, kergejõustikuavalikkuse, meedia ning alaliidu partneritega alati ausalt ja avatud suhelnud.

Lõpetuseks siiras soovitus nii Jaanus Kriiskile kui teistele, kellel on mulle personaalselt mingi sõnum, küsimus või lihtsalt soov sisuliselt diskuteerida kergejõustiku oleviku ja tuleviku üle. Minu telefoninumber ja meiliaadress on avalikud ja teile kõigile teada. Olen ainult ühe telefonikõne või kirja kaugusel. Alati olen hea meelega valmis sisulisteks diskussioonideks ka kohtuma. Tulge rääkige minuga ise ja otse, selle asemel et postitada mulle mõeldud kirju internetikommentaariumitesse ja lasta ajakirjanikel kommentaare küsima tulla."