Kergejõustikuliit tõstis maratoni EMi norme kolme minuti võrra

 (2)
Õed Liina ja Leila Luik
Foto: Hendrik Osula

Eesti Kergejõustikuliidu juhatus otsustas tõsta 2014. aasta Zürichi EMi maratoni norme võrreldes 2010. aasta Barcelona EM-normidega kolme minuti võrra, sest Eesti maratonijooksjate tase on tõusnud.

Uued normid on aluseks alaliidu toetuste maksmisel, kuid ei puuduta otseselt tuleval aastal Euroopa meistrivõistlustele pääsu, kirjutab Jooksuportaal. Hooaja keskel normide muutmine on aga viinud maratoonaritel motivatsiooni alla.

Kui seni kehtis meestele EM normiks 2:23 ja naistele 2:48, siis alaliidu seatud uuteks normideks on vastavalt 2:20 ja 2:45.

"Kuna EMi maraton on iga nelja aasta järel, siis kehtisid Barcelona normid peale EMi edasi ja nende järgi maksti ka toetusi. Antud normid kehtestati arvestades tolleaegset situatsiooni, kus meie maratonitase oli palju madalam. Viimastel aastatel taseme tõustes on need veidi ajale jalgu jäänud," selgitas Jooksuportaalile Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juht Toomas Tarm normide tõstmise vajalikkust. Vaatamata sellele on ka uued, veidi tõusnud normid, muude jooksualade normide kontekstis lihtsamad. Seda tingib eeskätt asjaolu, et maratonis pääseb jooksma rohkem sportlasi kui muudel aladel.

Alates augustist on Zürichi EM normid aluseks alaliidu toetuste maksmisel. "See ei tähenda automaatselt, et normi mitte täitnud jooksjad EMile ei pääse. Kui EM normi täitnud jooksjal on EM osalemispääse käes, siis mittetäitnutel sõltub see veidi situatsioonist. Meie eesmärk on endiselt panna välja minimaalselt kolmeliikmeline mees- ja naiskond, sest kolm jooksjat lähevad võistkondliku Euroopa karika arvestusse," ütles Tarm. Normi mittetäitnute EMile jooksma pääsemine sõltub eeskätt sellest, palju on normitäitjaid ja kui lähedal nad ise normile on. "Püüame täpsemad kriteeriumid sõnastada pärast sügisest maratonihooega, kui on selge normitäitjate arv," lisas Tarm.

Seotud lood:

Praeguse seisuga on EM normi täitnud kolm naist: Evelin Talts, Liina Luik ja Leila Luik. Meestel tuleb selle nimel sügisel või hiljemalt tuleval kevadel pingutada. Nii peab alaliidust makstava toetuse nimel vaeva nägema ka Pariisi maratoni 2:21.43-ga jooksnud Roman Fosti, kes on normi tõstmise pärast pettunud. "Oled normi ära täitnud ja mingil hetkel võetakse raha ära. Oleks võinud ikka aasta lõpuni olla. Isegi töölt koondades ju makstakse," pahandas Fosti. Tema sõnul lõi alaliidu otsus paljudel maratoonaritel motivatsiooni alla. Lisaks Fostile on meestest 2:23 alistamisega hakkama saanud Viljar Vallimäe ja Ilja Nikolajev.

Maratoni EMi normide tõstmist pidas mõistlikuks Tartu Spordiseltsi Kalev treener Endel Pärn. "Tekkis imelik situatsioon. Maratonijooksjad saavad alaliidult raha, aga lühemal distantsil Eesti rekordi jooksnud ei saa mitte midagi," lausus Pärn.