Kergejõustiku MM-normide ootel: kas Eesti koondis kuivab kokku või mitte?

 (7)
Mitmevõistluse normid juba teada
Pressikonverents hotellis "Cosmos"
Kümne päeva pärast uurivad meie kergejõustiklased huviga Pekingi MM-normatiive.Foto: Marko Mumm, EKJL/Meediafoto

Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel on seni olnud kaks normi - A- ja B-norm. Uute reeglite kohaselt on järgmisest aastast aga vaid üks normatiiv, mis tõotab väikeriikide koondised varasemast veelgi väiksemaks teha.

Rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) avaldab tuleva aasta Pekingi MM-i normatiivid 22. novembril ehk täpselt kümne päeva pärast.

IAAF-ist lekkinud info kohaselt hakkavad uued normatiivid olema pigem varasema A-normi sarnased. Taolisele suunale annavad tõestust praeguseks juba teadaolevad pikamaajooksude ja käimisdistantside normid. Näiteks meeste 10 000 meetri jooksus saab norm olema 27.45 - eelmise aasta Moskva MM-il oli aga A-norm 27.40 ja B-norm 28.05. Samas mitmevõistluses kalduvad väljakuulutatud punktisummad pigem varasema B-normi poole.

IAAF-i eesmärk on seega normitäitjaid oluliselt vähendada. Nii saavad näiteks väljakualadel MM-ile 32 sportlast, mis tähendab, et norm peab jõukohane olema vaid paarikümnele sportlasele.

Kuivõrd palju mõjutab uus süsteem aga Eesti koondist?

Võtkem ette 9 eestlast, kes Moskva MM-il osalesid, ning hinnakem nende šansse järgmise aasta augusti lõpus Pekingisse lendamisel. Nagu selgub, ei pruugi vähemalt meie koondis oluliselt pisemaks muutuda.

Meeste kettaheide (Moskva MM-il A-norm 66.00 ja B-norm 64.00)
Oletatav Pekingi MM-i norm 65.00

Seotud lood:

Gerd Kanter - peaks olema kindel normitäitja. Võimatu pole aga ka kolme Eesti kettaheitja MM-il osalemine. Vigastustest räsitud Märt Israeli hooaja tippmargiks jäi 64.40, mis veel eelmisele MM-ile oleks koha taganud, ent Pekingisse enam ei viiks. Vigastusi vältides peaks Israeli jaoks 65 meetrit siiski üsna realistlik olema. Tõenäoline on ka Aleksander Tammerti hoolealuse Martin Kupperi normitäitmine. Lõppenud hooajal jäi tema parimaks 64.98, isiklik rekord on 65.03.

Kümnevõistlus (Moskva MM-i A-norm 8200 p, B-norm 8000 p)
Väljakuulutatud Pekingi MM-i norm 8075 p

Maicel Uibo - kaks viimast hooaega lõpetanud Eesti hooaja edetabelijuhina (2013 - 8223; 2014 - 8181) ning isegi sarnase taseme hoidmisel peaks koht kindel olema. Iseasi muidugi, kuivõrd heas vormis Uibo augusti lõpus, USA ülikoolihooajast kaks ja pool kuud hiljem on.

Mikk Pahapill - lõppenud hooaja Talance`i mitmevõistluse võiduga päästnud Pahapilli viimaste aastate tase on veidi üle 8000 punkti kandis olnud, ent kümnevõistluses ei pruugi normitäitjaid üleliia palju tulla ning ka veidi väiksema punktisummaga peaks MM-ile pääsema.

Seitsmevõistlus (Moskva MM-i A-norm 6100 p, B-norm 5950 p)
Väljakuulutatud Pekingi MM-i norm 6075 p

Grit Šadeiko - eelmisest aastast Eesti rekordit enda nimel hoidev Šadeiko tõestas tänavusel Zürichi EM-il, et isegi oma keskpärase vormiga suudab ta 6000 punkti piiri alistada. Pekingisse pääsemine peaks olema seega igati reaalne.

Mari Klaup - 2013. aasta juunikuus kogus Klaup esmakordselt 6000 punkti (täpsemalt 6002 p), kuid saavutatud taset Rootsis treenival mitmevõistlejal tänavu hoida ei õnnestunud. MM-normatiivi alistamine vajaks seega selget arenguhüpet.

Meeste 400 meetri tõkkejooks (Moskva MM-i A-norm 49,40, B-norm 49,60)
Oletatav Pekingi MM-i norm 49,40

Rasmus Mägi - kas nüüd just saltodega tõkkeid ületades Mägide jooksupere noorim liige normi täidaks, pole kindel, aga pikemat juttu siin olla ei tohiks - näiteks tänavu läbis ta kümne tõkkega kaetud staadioniringi kaheksal korral oletatavast MM-i normist kiiremini.

Meeste odavise (Moskva MM-i A-norm 83.50, B-norm 81.00)
Oletatav Pekingi MM-i norm 82.00

Risto Mätas - mullu rekordiks visatud 83.48 annab lootust, et Mätas peaks igal juhul MM-ile taas pääsema, samas tänavu jäi ta peamiselt seljavigastuse tõttu oma parimast paari meetri kaugusele. Mosva MM-i B-normi täitis toona ka Tanel Laanmäe, ent Mätase parema tulemuse tõttu tema suurvõistlusele siis ei pääsenud. Kuigi meeste odavise on viimastel aastatel oluliselt kirevamaks muutunud - kambas on nii egiptlane, keenialane kui Trinidad ja Tobago odamees -, peaks üks Eesti meesodaviskaja MM-pääsme igatahes lunastama.

Naiste odavise (Moskva MM-i A-norm 62.00, B-norm 60.00)
Oletatav Pekingi MM-i norm 61.00

Liina Laasma - võimete poolest pole kahtlustki, et 61 meetrit on meie rekordinaisele realistlik. Küsimus on pigem selles, kuidas tänavu 63.17 visanud Laasma luud ja lihased koormusele vastu peavad.

Naiste kõrgushüpe (Moskva MM-i A-norm 1.95, B-norm 1.92)
Oletatav Pekingi MM-i norm 1.94

Anna Iljuštšenko - lõppenud hooajal jäi meie pikaaegse esinumbri hooaja tippmargiks vaid 1.84, samas oma varasemate aastate tasemele naastes ei tohiks eesmärk võimatu olla. Hetkel paistab reaalsem MM-i koha püüdja olevat Eleriin Haas, kes viis tänavusel EM-il isikliku tippmargi just 1.94-ni. Moskva MM-ile Haas B-normiga peale ei pääsenud, sest Iljuštšenkol oli ette näidata parem tulemus.

*Maratoonarid Evelin Talts, Liina ja Leila Luik tagasid küll koha Moskva MM-ile, ent loobusid võistlemast.

Praeguseks avaldatud normid:
10 000 m - meestel 27.45, naistel 32.00
Maraton - meestel 2:18.00, naistel 2:44.00
Kümnevõistlus - 8075
Seitsmevõistlus - 6075
20 km käimine - meestel 1:25.00, naistel 1:36.00
50 km käimine - 4:06.00