Kanter: mis rõõmu tunneksin maailmarekordist, kui keegi on rohkem heitnud?


Gerd Kanter täitis MM-normi esimesel katsel.
Gerd Kanter täitis MM-normi esimesel katsel.Siim Solman

Kettaheite vanameister Gerd Kanter täitis kohe avavõistlusel MM-normi, kuid paraku vigastas rinnalihast.

Eellugu toimus kümme päeva varem Lõuna-Aafrika Vabariigis treeninglaagris. Kanter surus parasjagu lamades rinnalt 200 kilo, kui tegi väikese vea – kang sattus alla tulles pisut valesse kohta ja rinnalihas muutus valulikuks. Ometi taandus trauma soojas kliimas ruttu ja lubas olümpiavõitjal mõni päev hiljem treeningul ketta 65 meetri peale läkitada. Paraku ilmnes Eestisse naastes, et probleem pole siiski kadunud. Nii sõitis ta hooaja avavõistlusele Saksamaale Wiesbadenisse kahtlases seisus.

Laupäeval sai kohapeal pärast soojendust selgeks, et päris maksimaalset tõmmet lihas teha ei luba. Kuid tingimused olid head, avakatsel heitis Kanter 63.95 ja teisel katsel koguni 65.87. MM-norm 65.00 sai kenasti täis, maailma hooaja edetabelis tõusis eestlane kuuendaks. Ratsionaalne osa Kanterist soovis võistluse lõpetada, sest eesmärk sai täidetud ja polnud vaja riskida. Kuid sportlashing sai võitu: Kanter läks uuesti ringi, heitis umbes 65 meetrit, kuid astus üle. Ja mis kõige olulisem – tegi rinnalihasele korralikult haiget.

Avas ukse Teemantliigasse

„Vigastus on tõrvatilk meepotis,” sõnas Kanter, kes võitis jõuproovi sakslase Martin Wierigi (65.56), rootslase Simon Pettersoni (64.77) ja sakslase David Wrobeli (64.66) vastu. „Kui ma poleks kolmandat heidet teinud, oleksin võistlusega väga rahul. Ju seal mingi väike rebend on, pärast ultraheliuuringut olen targem. Eeldan, et raviks kulub paar nädalat. Vanemaks saades võtavad asjad pigem rohkem kui vähem aega. Pean mõtlema, kuidas vahepeal treenida. Ilmselt imitatsioone saan teha, samuti jalgu treenida. Samas on nüüd vähemalt norm täis. Kui tulemus olnuks 64.90, oleksin pidanud ringi tagasitulekuga kiirustama.”

Seotud lood:

Mai alguses 38. sünnipäeva tähistanud atleet sai kinnitust varasemale veendumusele, et ettevalmistus õnnestus mullusega võrreldes paremini. Eelmisel hooajal jäi ta pikimaks kettakaareks EM-il pronksi andnud 65.27.

Gerd Kanter: „Mulle on Teemantliigas konkreetselt öeldud: kuule, sa oled juba liiga vana, me võtame võistlema pigem noori.”

Maailma hooaja edetabelit juhib jamaicalane Fedrick Dacres (68.88), järgnevad Rootsi suurlootus Daniel Ståhl (68.36) ja leedulane Andrius Gudžius (67.38). Laupäeval Shanghais toimunud Teemantliiga etapp edetabeli tippu ei muutnud, Hiinas pääsesid poodiumile belglane Philip Milanov (64.94), Poola äss Piotr Małachowski (64.36) ja Ståhl (64.14). Juba varem külmetushaiguse küüsis olnud Martin Kupper piirdus 57.78-ga.

Kanter, kes Hiina võistlusele ei pääsenud, nendib, et kahes eri paigas peetud võistluste tulemusi otseselt võrrelda ei saa. „Sinna oli pikk sõit, kindlasti olid meil ka paremad tingimused. Samas usun, et ma poleks Shanghais viimaseks jäänud, oleksin vast ikka esimesse poolde pääsenud,” pakkus Kanter. Ühtlasi avaldas ta lootust, et edaspidi pääseb Teemantliigas starti: „Mulle on Teemantliigas varem päris konkreetselt öeldud: kuule, sa oled juba liiga vana, me võtame võistlema pigem noori. Loodetavasti annab korralik tulemus edetabelis nüüd rohelise tule.”

Kanterist võib saada rekordimees

Kuna Euroopa kergejõustikuliidul tuli radikaalne idee nullida kõik maailmarekordid, mis on püstitatud enne 2005. aastat, on pikalt 75 meetrit sihtinud Kanter sattunud pentsikusse olukorda – temast võib saada uus maailmarekordi omanik. Nimelt heitis kehtiva rekordi 74.08 sakslane Jürgen Schult 1986. aastal ja paremuselt järgmise heite (73.88) tegi leedulane Virgilijus Alekna 2000. aastal. Kõigi aegade edetabeli kolm järgmist resultaati (73.38, 72.02, 71.88) kuuluvad Eesti rekordimehele ja need on tehtud pärast 2005. aastat.

„See tundub vähetõenäoline. Kogu asi on praegu vaid algatuse tasemel, kahtlen, et IAAF selle heaks kiita võiks,” kommenteeris Kanter ja tunnistas, et pole sellest aust vaimustatud. „Mismoodi saaksin rõõmu tunda rekordist, kuid tean, et viis, 10 või 20 aastat tagasi on keegi teine rohkem heitnud? See oleks väga keeruline. Kogu see asi on alanud valest otsast või on sellega hiljaks jäädud. Tegelikult vähemalt meeste maailmarekorditest rääkides pole ühtegi, mille ületamine oleks utoopiline. Tulevad uued tegijad ja rekordid kukuvad.”

Kanter on seda meelt, et enne vanade rekordite kustutamist tuleb jõuda sinnamaale, et kõik praegused tulemused usutavaks muuta. „Kas praegu koheldakse ikka kõiki sportlasi võrdselt ja valitseb nulltolerants?” küsib Kanter, kelle arvates tuleks kõiki sportlasi kontrollida samadel alustel ja nad peaksid olema dopingukontrollidele ühtmoodi kättesaadavad.